Üle poole Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) välistudengitest kavatseb pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas on see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku, näitas hiljuti TTÜ välisüliõpilaste seas läbiviidud uuring.
Üle poole TTÜ välistudengitest kavatseb Eestisse tööle jääda
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
14. juuli 2015, 07:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam soovivad siin erialast tööd leida keemia- ja materjaliteaduskonna välistudengid, kellest 80 protsenti kavatseb Eesti tööturule siseneda. Järgnevad infotehnoloogia teaduskonna välistudengid (66 protsenti), mehaanikateaduskonnas õppijad (64 protsenti) ja matemaatika-loodusteaduskonna välisüliõpilased (62 protsenti). TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskondade välistudengitest sooviks pärast diplomi saamist Eestisse tööle jääda veidi üle kolmandiku õppuritest.
TTÜ on Eesti suurima välistudengite kogukonnaga ülikool, kus õpib 37 protsenti Eestis tasemeõppes tudeerivatest välisüliõpilastest. Välismaalt pärit magistrantide seas on TTÜ osakaal koguni 48 protsenti. Üle kolmandiku TTÜ välistudengitest on pärit Soomest, järgnevad Gruusia (7%) ning India ja Türgi (mõlemad 6 protsenti).
TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Tea Varraku andmetel soovib pärast ülikooli lõpetamist oma karjääri Eestiga siduda enamik India ja Türgi tudengitest. «Seevastu Soome üliõpilastest plaanib vaid 10 protsenti Eestisse tööle jääda ning enamik grusiine kavatseb pärast diplomi saamist kodumaale naasta,» rääkis Varrak.
Mais läbiviidud uuringu andmetel töötavad ligi pooled TTÜ välistudengid õpingute kõrvalt, mida välismaalaste seadus lubab Eestis õppimiseks välja antud elamisloa alusel ka teha. Samas kehtib tudengitele nõue, et nende edasijõudmine õpingutes ei tohi töölkäimise pärast kannatada ning seda kontrollitakse ka korrapäraselt.
Tea Varraku sõnul õpib 60 protsenti TTÜ välistudengitest enda väitel eesti keelt, mis on Eestis kohanemise eelduseks. «42 protsenti küsitletute arvates peaks eesti keelt ülikoolis õpetatama kohustusliku ainena,» lausus ta. «Vabaainena on eesti keel ka täna TTÜ õppekavades valdavalt olemas, kuid see ei ole piisav, et viia eesti keele õpet nullist alustav inimene vajaliku keeleoskuseni. Tasuta keeleõpet ei suuda TTÜ välistudengitele pakkuda ning lisatasu eest õppijaid liiga palju täna ei ole.»
TTÜ välistudengid peavad elukohariigi valikul kõige olulisemaks üldist elukvaliteeti (4,2 palli 5-palli skaalal), millele järgnesid üldine sõbralik suhtumine välismaalastesse ning hea palk erialase töö eest. Kõige vähem oluliseks peeti kliimat ja looduskeskkonda (3,3 palli). Eesti elukvaliteedile andsid välistudengid hindeks 3,5 palli, järgnesid rahvusvaheline keskkond ja üldine sõbralikkus välismaalaste suhtes. Erialase töö eest saadavat tasu hinnati kõige madalamalt 2,7 palliga.
Välistudengite karjääriuuring viidi läbi selle aasta mais, mil TTÜs küsitleti 399 bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengit. Valim moodustab TTÜ välistudengite hulgast üle 35 protsenti.