Kui Soome parlamendisaadiku Laura Huhtasaari hinnangul aitaks Soome vägistajaid distsiplineerida see, et nad saadetakse just kui lisakaristusena Eesti halvemate elutingimustega vanglatesse, siis justiitsministeeriumi justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja seda võimalikuks ei pea.
«Eesti võtab karistuse kandmiseks üle vaid Eesti kodanikke. Näiteks välisriigis süüdi tunnistatud ja vangistusega karistatud Eesti kodanikul on võimalik taotleda enda üleviimist karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. Üleviimist võib taotleda isik ise või karistav riik. Üleviimine on võimalik, kui sellega on nõus nii karistav riik kui ka vastuvõttev riik. Kohtuotsus peab olema jõustunud ja taotluse esitamise ajaks peab isikul olema vangistuse lõpuni veel vähemalt kuus kuud. Seega n.ö allhanke korras pole võimalik isikuid karistuse kandmiseks üle tuua,» selgitas Laurendt-Hanioja süsteemi reglementeeritust.
Laurendt-Hanioja sõnul on vangistusega karistatud isikute üleandmise eesmärk see, et nad saaksid kanda oma karistuse kodumaal.
«Nii on võimalik tagada isiku parim sotsiaalne rehabilitatsioon ja kontaktid omastega. Süüdimõistetute üleandmine toimub Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni ning Euroopa Liidu vastava raamotsuse alusel,» rääkis ta.