Sotsiaaldemokraatide juhiks kandideeriv Sven Mikser usub, et on tõsiseltvõetav vastane Andrus Ansipi juhitavale Reformierakonnale ja võrdväärne konkurent Edgar Savisaare juhitavale Keskerakonnale.
Samuti on Mikser veendunud, et tema juhtimisel astuvad sotsiaaldemokraadid seniste suurerakondade varjust välja ja võtavad sisse sotsiaaldemokraatidele kohase positsiooni Eesti poliitikas.
Eesti sotsiaaldemokraate on sageli süüdistatud kas parempoolsete või Keskerakonna puudliks olemises. Mida lubate teha sellest seisusest vabanemiseks kõigepealt Tallinnas ja seejärel võimalikus koalitsioonis Toompeal?
Esiteks tuleb erakond ehitada tugevaks organisatsiooniks. See tähendab kogu Eestit katvat struktuuri ja tugevat esindatust nii parlamendis kui ka võimalikult paljudes omavalitsustes.
Siis on võimalik valitsusliitude moodustamisel selgelt sõnastada nii oma nõudmised kui ka nn «punased jooned», millest üle ei astuta.
Me peame panema valija uskuma, et sotsidel on selge visioon ja targad ning teovõimelised juhid ja et erakond ei ole valmis taganema ei sotsiaalsuse ega demokraatia nõudest. Ja valija peab nägema, et me ise usume, mida me räägime.
Mina usun sellesse, millest räägin.
Viimased populaarsusküsitlused pole olnud teie erakonnale eriti roosilised. Kuidas kavatsete tuua sotsiaaldemokraadid enne märtsivalimisi taas pildile?
Näen siin sotsiaaldemokraatide jaoks probleemi kõrval hoopis suurepärast võimalust. Osutavad ju needsamad küsitlused selgesti, et kaks viiendikku nendest valijatest, kes soovivad valimistel osaleda, ei leia tänaste erakondade seast sellist, kellele tahaks oma hääle usaldada.
Usun, et sotsiaaldemokraatide sõnum sisaldab vastuseid nende inimeste muredele ja ootustele. Aga selleks, et nad oleksid valmis meid toetama, peame neid inspireerima, sisendama neile usku, et me suudame seda usaldust ka pärast valimisi õigustada.
Et meie olemegi see 21. sajandi dünaamiline ja värske erakond, kes toob Eesti poliitika viimaste aastate vaimsest stagnatsioonist välja. Et olla see värske ja dünaamiline jõud, peame kõigepealt ise suutma nii sisuliselt kui märgiliselt uueneda.
16. oktoobri üldkogu ja seal toimuvad valimised pakuvad meile selle võimaluse. Ma olen kindel, et sotsiaaldemokraadid ei jäta seda võimalust kasutamata.
Milline on kõige põletavam probleem, mis vajab tänases Eestis lahendamist? Mis on kolm esimest sammu, mis tuleks olukorra parandamiseks astuda?
Eesti ees seisab terve kompleks probleeme, neist tõsiseimaks pean tuhandete laste kasvamist vaesuses või vaesusriskis. «Kaotatud põlvkond» on Eesti riigi ja rahva püsimisele strateegiline oht.
Eestis on olemas piisavalt tarkust ja ka raha, et tuua lapsed vaesusriskist välja ja luua igale noorele võimalus oma anded ja võimed maksimaalselt välja arendada.
Konkreetsete meetmetena mainin lastehoiu tagamist kõigile vajajatele ning tasuta põhi- ja gümnaasiumiharidust, mis sisaldab nii koolitoitu ja –transporti kui ka õppevahendeid ja teatud mahus huviharidust.
Lisaks vanemahüvitise süsteemi muutmist, selle ülemmäära vähendamist ja säästetud raha suunamist vaesusriskis perede, eeskätt üksikvanemaga perede toetamiseks.
Samuti toetatud töökohti tööturule sisenevatele noortele, mis aitaksid kindlasti vähendada noorte spetsialistide võõrsile siirdumist.
Kuigi sotsiaaldemokraadid pooldavad traditsiooniliselt rikastelt raha ära võtmist ja vaestele laiali jagamist, pole Eesti sotsid praktikas tegudeni jõudnud. Miks see nii on ja kuidas plaanite seda lahendada?
Küsimus sisaldab ekslikku eeldust. Sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on võidelda vaesuse, mitte rikkuse vastu. Muidugi erineb sotsiaaldemokraatide arusaam majandus- ja maksupoliitikast paremerakondade omast just selles osas, et meie jaoks ei pane turg kõike paika.
Usun, et riigi majandus- ning maksupoliitika täidavad lisaks eelarvetulude teenimise ka muid eesmärke: arenguerinevuste tasandamine, buumi ajal säästmise soodustamine, kriisi ajal tööhõive säilitamine jne. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid tänast primitiivset maksusüsteemi muutes.
Sotside võime jõuda tegudeni sõltub meie võimest valijaid veenda, et me oleme tegijad. See omakorda sõltub meie juhtide võimest olla usaldusväärne, pakkuda selgeid lahendusi ja koondada erakond ühtse eesmärgi nimel töötavaks tervikuks.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna häda on olnud karismaatilise ja usutava liidri puudumine. Miks arvate, et just teie olete parim juht sotsiaaldemokraatidele ja seega partei säravaim peaministrikandidaat?
Ma tunnen paljude erakonnaliikmete toetust ja ootust muutusteks. Esimehekandidaatide üle-eestilise debatisarja jooksul – mis oli uuenduslik mitte ainult SDE, vaid kogu Eesti poliitilise kultuuri ajaloos – sain kinnitust, et nii erakonna liikmete kui ka poliitikaväliste inimeste seas on hoiak meie ideedele ülimalt toetav.
Ma usun, et suudan anda erakonnale selle impulsi, selle uue hingamise, mida valimiste eel vajame. Ma olen veendunud, et suudan erakonna esimehena sõnastada valijale arusaadavalt sotsiaaldemokraatlikud lahendused Eesti ees seisvatele probleemidele.
Ma usun, et olen tõsiseltvõetav vastane Andrus Ansipi juhitavale Reformierakonnale ja võrdväärne konkurent Edgar Savisaare juhitavale Keskerakonnale.
Usun, et minu juhtimisel astuvad sotsiaaldemokraadid seniste suurerakondade varjust välja ja võtavad sisse sotsiaaldemokraatidele kohase positsiooni Eesti poliitikas.
