Euroopa riigid otsustasid ära, mitu pagulast igaüks võtab, ÜRO aitab neid nüüd valida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Otsustatud! Nii palju võtab iga riik pagulasi vastu (libista riikidel):

Euroopa Liidu riigid otsustasid esmaspäevaks ära, mitu pagulast nad vabatahtlikult vastu võtavad. Nüüd läheb valimiseks.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Milica Petrovic ütles Postimehele, et pagulasi aitavad valida pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) esindajad.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul teeb valiku Eesti riik koos ÜROga. «See, mis puudutab neid inimesi, kes ei ole veel Euroopa Liitu jõudnud ehk Eesti puhul 20 inimest, nende koha pealt on vaja teha kokkulepe ÜRO pagulasorganisatsiooniga, mida kui Postimees kirjutas, et see otsus tehakse meie eest, siis see päriselt nii ikka ei ole [Postimehe artikli pealkiri oli eile õhtul, 22. juulil, «ÜRO hakkab nüüd meile pagulasi välja valima» - toim.]. Me teeme seda koos ja meil on õigus hinnata, kas pagulane on võimalik oht Eesti julgeolekule või mitte. Ja kui me hindame inimese julgeolekuohu vääriliseks, siis teda Eestisse sisse ei lubata.»*

Petrovic kirjeldab, kuidas asustatakse pagulased Euroopa Liitu väljastpoolt (Eesti võtab neid vastu 20, lisaks 130 pagulast, kes juba asuvad Kreekas või Itaalias*):

Esiteks peab pagulane olema pärit prioriteetsest piirkonnast - Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast või nn Aafrika sarvest ehk Somaaliast või Eritreast. Teiseks peab ta olema jõudnud ÜRO ametlikku pagulaslaagrisse, kust ÜRO ametnikud temani jõuaksid. Näiteks Lõuna-Türgis asuvas pagulaslaagris on praegu UNHCRi esindaja Markku Aikomuse sõnul 1,8 miljonit põgenikku.

Seejärel tehakse kindlaks, kas inimene tõesti reaalse ohu eest põgeneb. Näiteks süürlastel ja somaallastel on võimalus valituks osutuda riigis valitseva olukorra tõttu palju suurem kui näiteks kongolastel. Kui valik on tehtud, jagatakse põgenikele kätte viisad, millega nad sihtriiki lennata saaksid.

Riikide ametnike roll on Petrovici sõnul lõpetada protseduur ja otsustada, kas inimesele kolmeks aastaks varjupaika pakkuda või mitte. 

Selleks otsustasidki Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrid esmaspäeval lõplikult ära, kes ja kui palju pagulasi vastu võtab. Lõhe riikide vahel on aga suur. Saksamaa ja Prantsusmaa võtavad sadu kordi rohkem pagulasi vastu kui väiksemad riigid nagu Ungari ja Eesti. Samas kui vaadata pagulaste arvu inimese kohta, on lahkeim riik hoopis Luksemburg, Küpros ja Iirimaa. Immigrantide tulva all ägav Ungari on ainus riik, kus ei võeta selle skeemi all vastu ühtki põgenikku.

Esialgne Euroopa Komisjoni plaan nägi ette, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel jagatakse kohustuslikus korras ära 60 000 pagulast. Idee oli ulatada 40 000-le Kreekas ja Itaalias juba praegu paiknevale põgenikule abistav käsi. Lisaks sellele aga ka Euroopa Liidust väljaspool olevale 20 000 pagulasele. Esmaspäeval tehtud otsuse järgi ei saa Euroopa Liidus selle plaani järgi abi 60 000 pagulast, vaid hoopis 55 000.

Eesti annab kokku asüüli 150 inimesele.

Petrovici sõnul ei ole ELi pagulasplaan midagi erilist. Ka varem on ÜRO aidanud abivajavaid pagulasi leida näiteks Ameerika Ühendriikide ja Kanada palvel. Ka Rootsi ja Saksamaa on ÜRO abi palunud. Erakordseks teeb skeemi aga see, et kunagi varem ei ole Euroopa Liit ühiselt aidata proovinud.

Veel kuu aega tagasi oli kõik alles lahtine. Euroopa Komisjoni algne ettepanek oli kehtestada kohustuslikud kvoodid. See tekitas liikmesriikides suuri vaidlusi. Postimees küsis eri riikide ajakirjanikelt, milline debatt nende riigis pagulasteemal valitseb.

Nende arvamused võtsime kokku selliselt:

Küsisime Euroopa Liidu ajakirjanikelt kolm küsimust: mis on nende valitsuste ametlik vastus pagulaskvootidele, mida rahvas arvab ja kui palju on riik valmis asüülitaotlejaid vastu võtma. Vastas 17 ajakirjanikku 28st.

*täpsustus lisatud 23.07 kell 10:30

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles