Kasvatusteadlane: suurtähed on Eesti kultuuriruumis olulised (1)

Indrek Mäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kirjastus Maurus

Hoolimata sellest, et mitmetes Lääne-Euroopa riikides on suurtähtede õpetamisest nende keerukuse tõttu loobutud, leiab Tallinna Ülikooli eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor Tiiu Tammemäe, et trükitähtede tundmine on Eesti kultuuriruumis määrava tähtsusega.

Kasvatusteaduste Instituudi eksperdi sõnul on suurtähtedes lugemine ja kirjutamine küll oskused, mida tavapärases elus enamasti vaja ei lähe, kuid eesti keele foneetilisus lihtsustab suurtäheoskajal väikeste tähtede omandamist. «Väikesel lapsel, kes hakkab tähtede vastu huvi tundma, on oluliselt mugavam ja peenmotoorika arengut silmas pidades eakohasem kirjutada trükitähti,» lausus Tammemäe.

Eesti keele foneetika kirjaoskust soosiv eripära seisneb Tammemäe hinnangul selles, et sõnade kirjapilt on vastavauses kuulduga. «Lugemisel me asendame nähtavad tähemärgid häälikutega ja kirjutamisel paneme paberile häälikule vastava tähe», selgitas ta.

Prantsusmaal ja Suurbritannias lugema- ja kirjutamaõppimine aga nii lihtne ei ole. «Mittefoneetilistes keeltes tuleb sõna kirjapilt eraldi ära õppida ning liigse segaduse ärahoidmiseks õpetatakse sel juhul lastele kohe kirjatähti,» kirjeldas Tammemäe kultuuriruumidest tulenevaid erinevusi.

Tammemäe selgitas, et kuna foneetilise eesti keele omandamine on lihtsam, saame me rohkem tähelepanu pöörata baasteadmiseks olevate trükitähtede õpetamisele. «Selleks, et laps mõistaks paremini erinevate tähekujude loogikat, on otstarbekas alusteadmised kindlalt paika panna,» rääkis ta. «Kui järele mõelda, siis on trüki- ja kirjatähtede kujudel kohati ebamäärane loogika, näiteks kui trükitäht B on paremalt poolt kahe paunaga, siis kirjatäht b on ühe paunaga. Selleks, et laps omandaks kõik tähtede erisused, on ülioluline, et osataks trükitähti, mis on eesti keele puhul alusbaasiks,» tõi Tammemäe suurtähtede olulisusest näite.

Samuti pole Tammemäe sõnul alust väitel, just kui oleks kirjatähtedes informatsiooni omandamine lihtsam. «Tegemist on pigem harjumusega, samamoodi nagu harjumuspärane on lugeda musti tähti valgel taustal,» ütles ta, tunnistades samas, et kõik teistsugune on inimese jaoks ebamugav ning vajab harjumist.

Kasvatusteadlane ei välista, et arvuti ja nutiseadmete kasutamise tõttu väheneb tulevikus kirjatehnika roll ning seetõttu võib ka Eestis trükitähtedest loobumine kirjatähtede kasuks edaspidi kõne alla tulla.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles