NASA teatas eile Maale sarnaneva planeedi Kepler 452b leiust, kuid planetarist Margus Aru sõnul oleks paikapanevaid järeldusi teha praeguste andmete põhjal ennatlik.
Planetarist: Maa tüüpi planeete võib olla sadu miljoneid
24. juuli 2015, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avastus on nii värske ja neid andmeid ei tasu teaduskeskuse AHHAA planetarist Margus Aru sõnul seetõttu absoluutse tõe pähe võtta. «On küll esialgsed mõõtmistulemused, kuid õige tulem saab selgeks alles siis, kui sooritatakse kordusvaatlusi, kordusuuringuid,» ütles ta.
«Mängitakse vaadeldavuse piiril. Planeet läheb oma ematähe eest läbi, täht muutub tuhmimaks ja selle kaudu, kui palju ta tuhmimaks läheb, mõõdetakse planeedi suurus. See on väga umbkaudne mõõtmine. Väljaöeldu ei pruugi olla vale, kuid võimalik, et praegu teadaolevad andmed pole täpsed.»
Aru hinnangul võib pidada paika, et tegu on Maa sarnase planeediga, mis asub meie Päikese moodi tähe suhtes «õigel» kaugusel, mis tähendab, et seal võiks olla ka vedelal kujul vett.
«Praegu on see kõik aga spekulatsioon. Juba aastaid on spekuleeritud, et leitud on «õiges kohas» planeet, kus võib olla elu, kuid hiljem on selgunud, et polnudki tegu ikka päris «õige kohaga»,» rääkis Aru.
Leitud planeedil ei pruugi olla elu
Isegi juhul, kui kõik tingimused klapivad, ei pruugi Aru sõnul leitud planeedil olla elu. «Kui meil poleks Kuud, siis ei oleks ka Maal elu, sest Kuu stabiliseerib meid nii palju. Kui Kepler 452b ei oma suurt kaaslast, siis isegi kui kõik muud tingimused sobivad, ei pruugi need olla eluks piisavalt stabiilsed,» selgitas ta.
«Muutlikkus võib olla näiteks nii suur, et 100 miljonit aastat on tingimused eluks sobivad ja järgmised 100 miljonit aastat on planeet jääs,» tõi Aru näite.
«Me ei saa praeguse tehnoloogia abil määrata, mis koostisega on eksoplaneedi atmosfäär ja kui me seda ei tea, puudub igasugune argumentatsioon, et arutada, kas seal planeedil võiks elu olla või mitte,» nentis ta.
«Teaduses käib nii, et see, kes hüüab kõige esimesena välja, saab ka enim tähelepanu. Tihtipeale minnakse niimoodi ka orki, et hüütakse välja, kuid tegelikkus polegi selline, nagu esmapilgul tundus,» rääkis Aru.
«NASA ei tuleks välja sellise uudisega, kui nad ei oleks andmetes kindlad, aga kindlasti võivad nad veel andmeid korrigeerida,» kordas ta. Täpsemad andmed uue leiu kohta võiksid Aru hinnangul selguda lähema paari kuu jooksul.
Leid 70 tuhande aasta kaugusel
Maale lähim täht on Aru sõnul ligi nelja valgusaasta kaugusel. «1400 valgusaastat on aga nii suur kaugus, et mõõtmine ja vaatlemine käib pooleldi õnne peale,» tõdes ta.
«Lähima täheni jõudmiseks kuluks praeguse tehnika abil ligikaudu 70 tuhat aastat. Räägime ikka väga pikast ajast ja ega Kepler 452b pole meist kõige kaugem, enamik tähti on Maast veel kaugemal,» rääkis Aru.
Kõige lähem Maa sarnane planeet on Aru sõnul meist umbes 50-100 valgusaasta kaugusel. «Meil ei ole siin lähedal eriti häid tähti. Läheduses on vaid punased kääbustähed, kuid päris tähti ei ole palju teada,» selgitas ta.
Aru sõnul on Maa tüüpi planeete raske määrata nende väiksuse tõttu. «Kui keegi vaatleks mõne tähe pealt päikesesüsteemi, siis ta avastaks enne suure Jupiteri ja siis alles Maa,» näitlikustas ta.
«Meie päikesesüsteemis on neli Maa tüüpi planeeti, sama hästi võib neid olla mujalgi. Kui kogu universumi läbi uurime, siis võime leida sadu miljoneid Maa tüüpi planeete. See, et me ei tea, kus nad on, ei tähenda, et neid seal taevas olemas pole,» ütles Aru.
Tulekul uus oodatud teleskoop
Kui kõik hästi läheb, võib Aru hinnangul hakata astronoomia valdkonnas umbes kolme-nelja aasta pärast tulema rohkelt uusi uudiseid, sest NASA ehitab uut teleskoopi. James Webbi teleskoop võiks plaani kohaselt kosmosesse minna 2018. aastal.
«See teleskoop näeb eksoplaneete, mis tiirutavad mõne teise tähe ümber. Sellega saaks palju täpsemini mõõta, mis planeediga tegu, kus ja kui suur ta on. Ja võib olla saab infot ka sealse atmosfääri kohta,» rääkis Aru.
«Tegelikult on seda projekti mitu korda edasi lükatud, sest teleskoop maksab ligi 10 miljardit dollarit. Projekt on NASA plaanidest läinud oluliselt kallimaks ja paari aasta eest taheti see üldse tühistada,» lisas ta.
«Kui see lähiaastatel aga ellu viiakse, võib koguni iga päev taolisi Kepler 452b sarnaseid leide tulla,» ütles Aru.
USA kosmoseagentuur NASA korraldas eile pressikonverentsi, kus anti ülevaade kosmoseteleskoobi Kepler viimastest leidudest. Teleskoop saadeti Päikese orbiidile 2009. aastal ning see on leidnud üle tuhande planeedi.