Riik tõhustab metssigade arvukuse piiramise meetmeid

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ta arutas metssigade arvukuse piiramist keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, kes esitab vajaliku meetmetepaketi.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles Postimehele, et operatiivne taudivõitlus saab käia ennekõike ikka läbi veterinaar- ja toiduameti poolsete bioohutusmeetmete. 

«Jahimehed peavad olema ja on professionaalsed taustategijad, sest 30 000 siga ju ühe nädalavahetusega ära ei küti, jutt käib ju jahihooajast ja sellest kuidas seda suuremahulist ülesannet võimalikult mõistlikult täita,» lausus Pomerants.

Ta nentis, et aastatagused jahinduslikud meetmed aafrika seakatku leviku tõkestamiseks kehtestati siis, kui ilmnesid esimesed haiguskolded. Eesti keelas mullu sügisel ajujahi, mis ajas metssead liikvele.

«Meetmed kehtestati ennekõike seafarmide kaitseks. Tänaseks on olukord muutunud. Seega pole enam mõtet rääkida taudi leviku tõkestamisest metssigade populatsioonis. Sellest ka vajadus meetmete ülevaatamiseks,» lausus Pomerants.

Minister märkis, et arvestades katku levikut, pole ajujahi ja koerajahi keelustamisel enam mõtet ja nende jahtide taaslubamine aitaks arvukust alla viia. Ajujahtide ja koerajahtide keelustamine on keeruliseks muutnud peale metssea ka põdra ja hirve arvukuse ohjamise, mis omakorda on viinud metsa- ja põllukahjustuste suurenemisele.

«Üheks debatikohaks on olnud lisasöötmise küsimus, aga vähemalt esialgu tuleks jätta jahimeestele võimalus niiöelda peibutussöötade kasutamiseks, et söödakohtades saaks küttida aastaringselt.

Pomerantsi hinnangul võiks kaaluda seakatku leviku perioodiks kobarseaduse kehtestamist, millega lubataks jahipidamist kunstliku valgusallikaga ja summutiga. Praegu on selline jaht relvaseaduse järgi keelatud.

«Jahiseaduse avamine on alati väga kirglik teema ja seda niiöelda tavaoludes avada pole mõistlik. Aga kuna olukord pole tavapärane, siis võiks kaaluda katkuperioodiks kehtiva  kobarseaduse menetlemist,» märkis Pomerants.

Keskkonnaministri sõnul tuleks lahendada ka küsimus, mida teha maha lastud metssigadega, kui neid tsoonidest välja viia ei tohi.

«Jahimees neid ise tarbida ei suuda ja tal puudub ka töötlemisevõimalus. Isegi kui mõned kombinaadid on nõus rümpa vastu võtma, tuleb eelnevalt teha vereproov. Vastus proovile tuleb nädala sees paremal juhul ööpäeva jooksul, nädalavahetusel halvimal juhul kolme ööpäevaga. Suvel tähendab see hapuks läinud siga,» tõdes Pomerants.

Keskkonnaministri ettepanek maaeluministrile oli analüüsida võimsuse tekitamise võimalust, et proovide analüüsimine toimuks ka nädalavahetustel.

«Kus ka ennekõike põllumajandusministeeriumi rahvas koos veterinaar- ja toiduametiga panustada saaks, on kombinaatide võrgu küsimus. Kui need on olemas, tuleks mõelda ka külmhoonetele, mis oluline just soojal ajal,» ütles Pomerants.

Keskkonnaagentuuri hinnangul tuleks tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga, kuna metssigade arvukus on tänavu Eesti metsades märgatavalt kasvanud. Eelmisel aastal kütiti Eesti metsades 24 900 metssiga.

Keskkonnaagentuur märkis tänavuses ulukiseirearuandes, et vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahihooajal, on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise  aastaga vähemalt samale  tasemele  või  on  isegi  veidi  suurenenud. Sigade arvukust ei ole mõjutanud ka eelmisel sügisel levima hakanud Aafrika seakatk. Kui katkukolletes on kohati metssea arvukus drastiliselt langenud, siis riigis tervikuna pigem tõusnud.

Arvukuse  püsimisele  ning  selle  tõusuks  on  kindlasti  omajagu  hoogu  juurde  andnud viimaste aastate noorloomade ellujäämise seisukohast soodsad pehmed  talvetingimused.

Keskkonnaagentuuri hinnangul on Aafrika seakatku levik metssigade  asustustiheduse  püsimisel  tänasel  tasemel kõikidesse mandri-Eesti  maakondadesse pigem aja küsimus ning seetõttu tuleks võtta 2015. aasta jahihooajal eesmärgiks metssea  asustustiheduse oluline langetamine kõikides maakondades.