Seakatk on Eesti kõige laiaulatuslikum epideemia

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis ja Poolas laiendati sigade Aafrika katku tõkketsoone.
Lätis ja Poolas laiendati sigade Aafrika katku tõkketsoone. Foto: Sander Ilvest

Eesti loomapidajad on ka varem erinevate taudidega silmitsi seisnud, kuid seakatk on veterinaar- ja toiduameti kinnitusel laiaulatuslikum kui kõik varasemad epideemiad.

Küsimustele vastas veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Maarja Kristian.

Mis on seakatku puhul erakordne?

Oluline on teada, et seakatk ei ole inimesele ohtlik. Seakatk pole inimest nakatav haigus. Seakatk nakatab ainult metssigu, kodusigu, minisigu, see on ainult sigade haigus.

Seakatk on väga ohtlik loomataud. Selle haiguse puhul võib tekkida väga suur ja ulatuslik majanduslik kahju, sest hävitada tuleb väga palju sigu. Hävitada sellepärast, et kui me seda ei tee, siis levitame seda haigust ja haigus võib edasi liikuda ühest seafarmist teise. See on põhjus, miks taudikolletes tuleb kõik sead hukata ja hävitada.

Mille poolest on seakatk varasematest epideemiatest erinev?

Eesti on selles suhtes olnud suhteliselt heas olukorras, sest nii laiaulatuslikku epideemiat nagu seakatk meil siiani olnud ei ole. Taudiga seotud ettevõtteid on seakatku puhul rohkem kui varasemate puhangute korral teiste haiguste osas.

Millised epideemiad on Eestit tabanud?

Neid ei ole palju näitena tuua, sest Eestis ei ole epideemiaid väga palju olnud. Eriti ohtlikest loomataudidest on Eestis diagnoositud suu- ja sõrataud 1982. aastal, sigade klassikaline katk 1994. aastal ja Newcastle'i haigus 2007. aastal.

Viimati, 2007. aastal diagnoositi kahes Eesti farmis Newcastle'i haigus ehk lindude aasia katk. Viljandimaal hukati 5000, Harjumaal Talleggi Tellivere-Kulli farmis 237 000 lindu. Need kolded likvideeriti ja tegelikult sinna see haigus jäigi.

Ajavahemikul 2011-2013 olid sigade klassikalise katku puhangud nii mets- kui kodusigadel Lätis, Leedus ja Lääne-Venemaal. Viimane sigade klassikalise katku puhang registreeriti Eestis 1994. aasta jaanuaris Viljandimaal.

Viimane suurem suu- ja sõrataudipuhang oli Eestis 1982. aasta detsembris. Täpset tõveallikat ei õnnestunud tollal kindlaks teha, kuid tõenäoliselt sai taud alguse Valgevenest. Sealt levis tõbi soojal talvel tuulega Leetu ja Lätisse, samuti Lõuna-Eestisse.

Kuidas kommenteerite väidet, et seakatk on Eesti seakasvatuse lõpp?

Ma ei tahaks seda kommenteerida ega mingeid spekulatsioone anda selle kohta. See on teema, mida ei saa niimoodi ennustada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles