Mitmed eile Pärnus presidendi mõttekoja kärajatel sõna võtnud arvamusliidrid leidsid, et Eesti arengu üheks nukramaks takistuseks on kujunemas mees, kes on oma haridustee pooleli jätnud.
Väheharitud mees ähvardab Eesti edu
17. oktoober 2010, 21:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhiprobleem on meeste väga madal haridustase,» kõneles riigikogu esimees Ene Ergma. Tema sõnul on see fenomen saanud areneda juba aastaid. «Me oleme lihtsalt lasknud lastel põhikoolist välja kukkuda ning enamik neist on olnud poisid,» rääkis ta. «Just madala haridustasemega mehed ajavad ühiskonna kreeni. Me ei saa teha infotehnoloogiat, kui meie inimese haridustase on madal,» tõi Ergma näite.
Riigikogu esimehe sõnul on selle trendi üks väljendus ka asjaolu, et kõrgkoolides on ligi viiendiku võrra rohkem naisi kui mehi.
Teda toetas meestearst Margus Punab, kelle sõnul on puuduliku haridusega mehed mõtlemapanevalt suur osa ühiskonnast. «Meil on kujunemas uus riskirühm: kehva haridusega mehed. Kui tahame hästi elada, peame kaasama täisväärtuslikult ühiskonnaellu kõik meie inimesed, kes siin maalapil elavad,» toonitas Punab.
Samu mõtteid täiendas arengufondi juht Ott Pärna, kelle sõnul algab probleemi lahendamine haridussüsteemist.
«Lasteaia lõpus on kõik ettevõtlikud, aga 6. klassiks on see kadunud,» tõi Pärna näite. «Ka võib poiste kesine haridustase sõltuda suuresti sellest, et koolis hinnatakse fakte, mitte oskust probleeme lahendada.»
Sotsiaaldemokraat Sven Mikseri sõnul tasub lastele praegu erilist tähelepanu pöörata veel majanduskriisi ja sellega süveneva vaesuse tõttu. «Kui üks 12-aastane laps jätab täna muusikakooli minemata, siis hiljem ta seda ei tee,» rääkis Mikser. Tema väitel on iga noor, kelle anded jäävad praegu rahalistel põhjustel välja arendamata, Eesti riigile oluline probleem.
«Kadunud põlvkond on tulevikus vähem tootlik, see tähendab meile tulevikus saamata jäänud tulu. Ta on keskmiselt haigem ja kriminogeensem,» kirjeldas Mikser.
Noorte areng ja kodumaaga sidumine oli südamel teistelgi. Leiti, et Eesti peab olema piisavalt atraktiivne, et välismaal õppinud või töötanud noored tahaksid siia tagasi tulla.
President Ilves ütles, et kipume väitma, et teame, mis noored tagasi toob. Tema sõnul ei ole võluvits mitte hea palk, vaid midagi muud – mis, seda soovitaski Ilves uurida.
Kommentaarid
Rain Rosimannus
riigikogu liige, Reformierakond
Põhilised motivaatorid, mille ümber meie elu hakkab keerlema, on need, mis meie elu tänagi juhivad. Esiteks: ka järgmise kümnendi jooksul jääme tasa tegema heaoluvahet, mis lahutab meid piirkonna rikkamatest. Eurorahas on see isegi täpsemini mõõdetav.
Teiseks: peame kohanduma eluea pikenemise ja rahvastiku vananemisega. Oleme seda osaliselt teinud, aga osaliselt silmi kinni pannud.
Mida me alahindame, on alati tehnoloogia arengud. Teeme seda ka järgmised kümme aastat.
Kui vaadata regionaalsemalt, siis järgmise kümnendi lõpuks peame hakkama kohanema jälle sellega, et Venemaa liigub Euroopa suunas.
Teda ei tõmba mitte Eesti valitsus, vaid Venemaa sisemised arengufaktorid ja Venemaa naabrid – moslemite surve lõunast ja Hiina. Kui see juhtub, muutub Eesti geopoliitiline positsioon Šveitsi-sarnaseks.
---------------------
Margit Sutrop
Tartu Ülikooli professor
Üks põhjus, miks tahetakse Eestis elada, on see, et oleme väike, muutuv, arenev keskkond, mille heaks me saame ise midagi teha.
Me küll räägime, et ootame inimesi Eestisse tagasi, aga võib-olla me tegelikult ei tahagi. On ilminguid, mis töötavad heade inimeste tagasituleku vastu.
Tuleb valida inimesi ametisse nende headuse järgi. Otsustajad peavad ise olema piisavalt head inimesed, kes tahavad enda kõrvale teisi häid inimesi.
Samuti, kui sallivad me oleme uute ideede suhtes? Enamasti öeldakse, et seda ei saa teha või see on täielik jama.