Viimasel kolmel aastal juhtus 250 inimkannatanuga mootorrattaõnnetust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Motomehed. Pilt on illustratiivne
Motomehed. Pilt on illustratiivne Foto: Ants Liigus/PPM

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel juhtus viimasel kolmel aastal ehk vahemikus 2012-2014 mootorratturite osalusel 250 inimkannatanuga õnnetust.

Vigastada sai neis õnnetustes 283 ning hukkus 13 inimest. Sõiduautojuhtide osalusel juhtus samal perioodil 4076 inimkannatanuga õnnetust, vigastada sai 5751 inimest ning hukkus 219 inimest. «Mootorratturitega juhtunud õnnetuste absoluutarv on sõiduautojuhtide osalusel juhtunud õnnetustega võrreldes tõesti kordades väiksem. Samuti on loogiline, et mootorrataste puhul on ühe õnnetuse kohta vähem kannatanuid, kuna kahe auto kokkupõrkes saab enamasti vigastada mitu inimest. Mootorratta ja auto kokkupõrkel on vigastatuid enamasti üks ja paraku on valdavalt tegemist mootorratturiga,» ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak BNS-ile.

«Samas tuleb arvesse võtta, et maanteeameti andmetel oli tänavu 1. märtsi seisuga registreeritud ja kindlustatud ligi 600 000 sõiduautot ning vaid ligi 19 000 mootorratast. Ehk nende arv on samuti kordades väiksem. Lisaks on ka nende kasutusperiood Eesti kliimas suhteliselt piiratud. Valdav enamik mootorrattaõnnetusi juhtub vaid kuuekuulise perioodi jooksul. Autodega juhtunud õnnetused jagunevad aga terve aasta peale,» selgitas Tänak ja lisas, et ükski sõiduvahend ei ole oma olemuses ohtlik.

«Ohtlikud on juhtide tehtud vead ning asjaolu, et kokkupõrke korral ei kaitse mootorratturit metall ega plastmass, vaid ainult kiiver ja sõiduülikond. Mootorrattur on paratamatult liikluses nõrgem osapool ja saab kokkupõrkel alati rohkem vigastada,» rääkis Tänak, kelle sõnul tuleb seetõttu kõigil liiklejail selle võrra tähelepanelikum olla ning kõikvõimalikke ohte ette näha.

«Hoolsad peavad olema nii autojuhid kui ka kaherattalisel liiklejad. Õnnetuste põhjustajate vaates on keskeltläbi nii, et pooled õnnetused juhtuvad autojuhtide ja pooled mootorratturite süül. Valdavalt eksitakse tee andmise kohustuse vastu, kuid mootorratturite puhul on ohtlikud ka sõiduvead, mis toovad kaasa kukkumisi,» märkis Tänak.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles