Ansip ei nõustunud väitega õigusloome kehvast kvaliteedist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip
Peaminister Andrus Ansip Foto: Peeter Langovits

Peaminister Andrus Ansip ei nõustunud riigikogu ees väidetega õigusloome kehvast kvaliteedist.

Riigikogu liikmed Jüri Tamm ja Eiki Nestor (SDE) väitsid, et viimastel aastatel on valitsuse poolt riigikogu menetlusse antud eelnõude kvaliteet oluliselt langenud. Näiteks toodi, et suur osa eelnõusid saadetakse esimesele lugemisele juba muudetud kujul; menetluse käigus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sätteid, mis on juba varem tühistatud, või täiendatakse sätetega, mis juba teiste muudatustega sisse viidud.

Sellega seoses tunti huvi, kas peaministril on ülevaade olukorrast, kus kärped ministeeriumide personalikuludes on õigusloome kvaliteeti halvendanud.

Andrus Ansip märkis vastates, et parlamendi ülesanne on seadusandliku võimu teostamine ja ei saa lähtuda eeldusest, et valitsuse algatatud eelnõud peaksid menetluse läbima muudatusettepanekuteta.

«Viimaste aastate riigieelarve kulude vähendamist ja tulupositsiooni parandamist ei ole kohane samastada õigusloome kvaliteedi võimaliku muutustega. Ei ole võimalik teha seoseid, et riigieelarve kulude vähendamine X krooni võrra toob kaasa Y ühikus vähem kvaliteetset õigusloomet,» märkis Ansip.

Samas tõdes ta, et ministeeriumide sõnul on personalikulude kärpimise tulemusel mõned ametnikud erasektorisse lahkunud ja sellest tulenevalt on tuntavalt tõusnud töökoormus ning pikaajaliste tööülesannete täitmise tähtajad pikenenud. «Ei ole siiski kuidagi tõendatud, et ministeeriumite õigusaktide sisuline kvaliteet oleks varasemate aastatega võrreldes langenud,» lausus peaminister.

Tema kinnitusel jälgib ka rahandusministeerium iga-aastases kvaliteediauditis näiteks vaidlusi põhjustanud lepinguid, ministeeriumide õigusaktide osakaalu, mis tunnistatud põhiseadusvastaseks jms. «Neid näitajaid on jälgitud alates 2008. aastast ning seni ei ole põhjust kvaliteediga mitte rahul olla, aga alati saab paremini.»

«Tahan väljendada veendumust, et õigusloome kvaliteedi temaatika peab olema edaspidi valitsuse ja ka riigikogu südameasjaks. Tegemist ei ole valdkonnaga, kus mingil ajahetkel langetatakse lõplikud otsused ja siis on kvaliteet tagatud igavesti, see on pidevalt muutuv arenev protsess ja siin võidukat lõppu ei saabu kunagi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles