Kuigi põhiseaduskomisjon toetas prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist, ei saanud näiteks komisjoni esimees aru, kuidas uus seadus tugevdab prokuratuuri sõltumatust.
Prokuratuuriseadus tekitab vastakaid arvamusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu eesmärgiks olla tugevdada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ja täiendada kehtivat seadust aruandekohustusega riigikogu põhiseaduskomisjoni ees, kuid põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde hinnangul olid nad mitme sätte osas kriitilised.
Näiteks tõstis Linde esile, et eelnõu ja selle seletuskiri rõhutavad deklaratiivselt vajadust tõsta prokuratuuri iseseisvust ja viia see samale tasemele teiste põhiseaduslike institutsioonidega nagu seda on kohus ja õiguskantsler.
«Samas ei toodud istungil esile ühtegi põhjust, miks ei ole seaduse praegune regulatsioon piisav või kuidas on see takistanud prokuratuuri arengut,» selgitas Linde.
Tänasel istungil osalenud justiitsminister Rein Langi sõnul täiendatakse prokuratuuri sõltumatuse tagamiseks kehtivat seadust sättega, mis ütleb, et prokuröril on keelatud alluda ebakohastele juhistele, mis Langi hinnangul peaks suurendama prokuröride sõltumatust võimalikust poliitilisest või muust ebaseaduslikust survest.
Ühe olulise muudatusena sätestab eelnõu ka riigi peaprokurör kohustuse esitada kord aastas riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta.
Täiendavalt võib peaprokurör esitada riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Langi kinnitusel aitab see paremini lahendada prokuratuuri töö käigus ilmnenud probleeme.
Analoogiline ettekandmiskohustus on ta kinnitusel sätestatud Andmekaitse Inspektsiooni suhtes.
Ka asendab eelnõu riigi peaprokuröri ametisse nimetamisel riigikogu õiguskomisjoni pädevuse riigikogu põhiseaduskomisjoni pädevusega.
Lisaks käsitleb eelnõu palgamäära diferentseerimist seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega ning täiendab prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Eelnõu kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast.
Samuti laiendab eelnõu uurimisega seotud asjaolude avaldamise keeldu kolmandatele isikutele, kellele need asjaolud võivad olla avaldatud nt seoses aruandlusega riigikogule või muul põhjusel, et vähendada võimalusi uurimismaterjalide sattumiseks avalikkuse ette.
Tänasel istungil osales ka riigi peaprokurör Norman Aas ja justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet.
Eelnõu on Riigikogu täiskogu päevakorras 20. oktoobril.