Viimane, üle-eelmise aasta lõpus valminud riskianalüüs hindas eriti ohtliku loomataudi kõrge riskiga ehk keskmise tõenäosuse ja raskete tagajärgedega hädaolukorraks.
Viimane riskianalüüs hindas ohtliku loomataudi tõenäosuse keskmiseks
4. august 2015, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hädaolukorraks loetakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku ja kiiret levikut, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ning suure varalise kahju. Samuti on hädaolukorraga tegu juhul, kui taud ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju.
Analüüsis käsitleti ohtudena nii nakatunud loomade või loomsete saaduste sissevedu teisest riigist kui ka näiteks haigustekitaja levikut saastunud veovahendi, inimese, uluki või sööda vahendusel. Muu hulgas nenditi ka, et loomataudi riiki sissetoomise ohtu suurendab oluliselt võimalus, et haigustekitaja levib Eestisse ulukite kaudu. «Kui arvestada Eesti geograafilist asendit, siis tuleb kindlasti arvestada võimalust, et haigustekitaja levib Eestisse metsloomade ja -lindude (eriti rändlindude) vahendusel,» seisis analüüsis.
Viimane taudipuhang aastal 2007
Dokumendis märgiti toona, et metsloomade rändeid ei ole võimalik takistada, küll aga saab vajadusel rakendada meetmeid, mis takistavad haigustekitaja kandumist ulukitelt koduloomadele. Näiteks viidati võimalusele pidada loomi vaid sisetingimustes.
2013. aastal koostatud analüüs hindas eriti ohtliku loomataudi puhkemise tõenäosuse keskmiseks, kuid märkis ka, et seni on Eestis võimalikku hädaolukorda põhjustavaid loomataude diagnoositud harva. Eelmine eriti ohtliku loomataudi puhang oli Eestis 2007. aastal, mil kahes kanafarmis avastati Newcastle'i haigus.
«Kui arvestada, et viimastel aastatel on Eesti naaberriigis Venemaal ja Euroopa Liidu riikides esinenud mitmeid eriti ohtlike loomataudide puhanguid ning samuti ka mõningate taudide looduskoldelisust (näiteks sigade Aafrika katk Venemaal, Newcastle'i haiguse esinemine uluklindude populatsioonis), siis ei saa täiesti välistada ohtliku loomataudi levimist Eestisse. Samuti näitab teiste Euroopa Liidu riikide praktika seda, et hoolimata kõigist meetmetest võivad puhangud ulatuslikult levida,» seisis dokumendis.
Rängad majanduslikud tagajärjed
Eriti ohtliku loomataudi tagajärgi hinnati dokumendis raskeks, sealhulgas väga raskeks peeti tagajärgi varale. «Eriti ohtliku loomataudiga kaasneb suur majanduslik kahju, mis tuleneb haigete loomade hukkamisest, taudi edasise leviku tõkestamise ja ennetavate meetmete rakendamisest (näiteks ennetav vaktsineerimine),» märgiti analüüsis.
Otsestele kahjudele lisanduvad dokumendi kohaselt kaubanduslikest piirangutest tulenevad kaudsed kahjud. «Näiteks kui arvestada, et Suurbritannias 2001. aastal levinud suu- ja sõrataudi põhjustatud kahju riigile oli miljardeid eurosid (otsene majanduslik kahju oli üle 3,6 biljoni naelsterlingu, mis koos kaudsete kahjudega moodustas 0,8 protsenti SKPst), siis on tõenäoline, et samas ulatuses loomataudi levik Eestis võib põhjustada majanduslikku kahju sadade miljonite eurode ulatuses,» seisis dokumendis.
Newcastle'i haiguse puhangud, mis toimusid Eestis 2007. aastal vaid kahes kanafarmis, põhjustasid otsest majanduslikku kahju umbes 1,6 miljoni euro väärtuses.
Raskeid tagajärgi võib eriti ohtlik loomataud tuua muu hulgas ka looduskeskkonnale, ohustades metsloomade populatsioonide arvukust. Samuti võib ulatuslikum või pikaajalisem taudipuhang vähendada veterinaar- ja toiduameti toiduohutuse kontrolli võimekust ja mõjutada elanikkonna toiduga varustamist.
Eriti ohtlikke loomataude, mille levik Eestisse pole klimaatiliste tingimuste tõttu välistatud, on dokumendi kohaselt kokku 17. Nendeks on Newcastle'i haigus, veiste katk, suu- ja sõrataud, hobuste Aafrika katk, Venezuela hobuste viiruslik entsefalomüeliit, kõrge patogeensusega lindude gripp, lammaste ja kitsede rõuged, lammaste katarraalne palavik, nodulaarne dermatiit, Rift Valley palavik, sigade Aafrika katk, sigade klassikaline katk, sigade vesikulaarhaigus, Tescheni haigus ehk sigade enzootiline entsefalomüeliit, veiste kontagioosne pleuropneumoonia, vesikulaarne stomatiit ja väikemäletsejaliste katk.
Hädaolukordade riskianalüüse koostatakse iga kahe aasta tagant, järgmine analüüs peaks valmima sel aastal.