Stroomi metsa ja Paldiski maantee vahel laiusid põllud

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1930. aastatel rajati Paldiski maantee ja Seevaldi maa-ala vahele vee ärajuhtimiseks kollektor.
1930. aastatel rajati Paldiski maantee ja Seevaldi maa-ala vahele vee ärajuhtimiseks kollektor. Foto: Arhiiv.

Tallinnas on palju piirkondi, kus viimase poole sajandi jooksul on hoonestus mitu korda tundmatuseni muutunud. Üheks niisuguseks on Paldiski maantee äärne ala Seevaldi haigla ja Mustjõe linnaosa vahel.


Varem vaheldusid seal kanarbikuga kaetud männikud rabadega ja  kasvas rikkalikult sinikaid. F. Eurichi 1881. aasta linnaplaanil ulatus «linnasoo» kuni Kalamajani.


Linnaplaanilt näeme ka, et Mustjõe oja üks harusid, mis suundus praeguse Vaarika ja Maasika tänava piirkonda, hargnes omakorda mitmeks. Palju oli allikakohti.


Hipodroomi poole jäävat metsa nimetati lähedal asuva suvemõisa järgi Winkleri metsaks. 1915.–1917. aastal põles mets ulatuslikult, samuti laastasid seda küttepuuduse tõttu elanikud.


Maa jagati tükkideks


1865. aasta andmetel oli praeguse hipodroomi kohal suurem kinnistu, mis kuulus proua von Dehnile. Seal oli puidust elumaja, juurviljaaed ning heinamaa. Hilisema trollibussipargi kohal asus Schmidti suvemõis. Paldiski mnt 44 ja 46 kohal tegutses aga küünlavabrik.


1888. aastal oli kohaliku tähtsusega muutuseks Paldiski mnt ja hilisema Seevaldi kollektori vahel asunud 23 tessatini (üks tessatin ehk tiin on 1,0925 hektarit) suuruse maa-ala jagamine kuueks partselliks.


Kõige linnapoolsema kolme tessatini suuruse partselli valdajaks sai Kilgase-nimeline mees. Paldiski mnt 52a krundil, kus praegu asub Merimetsa Selver, oli aga kolm rendikrunti, mis kuulusid Jüri ja Pauline Pallole. Nad kauplesid turul köögiviljadega ning Jüri Pallo töötas ka voorimehena.


Pallode ligi 4 ha suurusel maavaldusel oli metsa, heinamaad ja põldu. Krundil oli neli hoonet, neist kaks elumaja, millest suurem oli 112 m2 üldpinnaga. Ühekorruselises hoones oli kaks korterit. Teises, 1922. aastal ehitatud 6 meetri pikkuses ja 4 meetri laiuses majas oli üks korter.


Meremeeste haigla piirkonnas (Paldiski mnt 68) asuva partselli valdajaks sai Mats Krüger. 1913. aastal ehitati rendikrundile  kahekorruselise elumaja, 1928. aastal lisandus kuur ja küün. Hoonete üldpind oli ligi 590 m2.


Krüger oli tuntud juurviljakasvataja. Mitte juhuslikult ei hüütud teda «kapsakuningaks» – 2 ha suuruses juurviljaaias kasvatati peamiselt kapsaid. Krüger lasi müügiks hapendada suurtes kogustes kapsast, tema müügikohad paistsid Tallinna turul teiste köögiviljamüüjate hulgast silma nägususega. Näiteks olid kapsatünnid helekollaseks värvitud või hoolikalt lakitud.


Lisaks rentis Krüger juurviljakasvatuseks maid naabruses ning tõenäoliselt ostis värsket kapsast ka kokku. Krügeri üht suuremat abihoonet, nn kapsamaja kasutati veel 1950. aastate keskel kapsa hapendamiseks. 1930. aastatel oli Krügerite majapidamises kolm lehma, hobune ja siga.


Krügerite kõrval asus Georg Jürissoni ligi 4 ha suurune rendikrunt, umbes 1,5 ha krundist oli juurvilja all. Jürissoni ühekorruseline viilkatusega elumaja üldpind oli 114 m2, rentnik pidas ka hobust ja lehma.


Eelviimane rendikrunt selles piirkonnas kuulus Hans Ahneverile ja oli üle 4,5 ha suurune. Suurema osa sellest moodustas põllumaa.


Ühekorruseline elumaja oli 7,5 meetrit pikk ja sama lai, maja lähedal asus ligi 500 m2 suurune viljapuuaed. Ka kuulus Ahneverile ühise katuse alla rajatud laut ja tall. 1930. aastate lõpus pidas rentnik kahte lehma ning siga.


Uued elanikud


Kõige lähemal Stroomi rannale oli August Marma rohkem kui 3 ha suurune rendikrunt. Seal asus üle hektari suurune juurviljaaed ja ühekorruseline 110 m2 suurune elumaja. Maja lähedal oli tall, kus rentnik pidas kahte lehma ja hobust.


 1930. aastate lõpus kavandati Stroomi randa ehitada mitmeid teenindavaid hooneid. Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts soovis renditalude kohale rajada Tallinna suurima puukooli. 1940. aastate sündmuste tõttu jäi see kava teostamata.
Pärast sõda rajati Merimetsa Selveri piirkonda 15 nn Soome kilpmaja, millest praegu on alles Paldiski mnt 58d. Soome majadeks nimetati neid seetõttu, et kokkupandavad hooned toodi Soomest.


Algselt elasid majades Baltvojenmorstroi töötajad, kuid peagi suurem osa elanikest vahetus. Need majad lammutati vahetult enne Merimetsa Selveri ehitamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles