Kahe viimase aasta jooksul on kõige hüppelisemalt kasvanud Nigeeria kodakondsusega inimeste arv, kes Eestis elukoha registreerivad. Statistikaameti juhtivstatistiku sõnul on suurem osa neist tõenäoliselt aga siit juba lahkunud.
Eesti on muutunud populaarseks vahepeatuseks nigeerlaste hulgas
6. august 2015, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta jaanuaris elas Eestis 32 Nigeeria kodakondsusega inimest, praegu on neid aga 131. See on võrreldes kõikide teiste rahvustega kõige suurem hüpe kahe aasta jooksul. Kuigi elukoha registreerimine Eestis ei pruugi tähendada, et inimene siin ka päriselt elab ja töötab või õpib.
«Nigeerlaste puhul saame rääkida kahest trendist,» selgitas statistikaameti juhtivstatistik Koit Meres. «Esiteks, pereliikmete kaasatoomine ning teiseks võib Eesti olla transiitmaa. Inimene saab Eestisse elamisloa, tuleb siia, aga võib olla lahkub siit juba nädala pärast Schengeni ruumi ja elab tegelikult mõnel muul maal.»
Vaata, millal peab välismaalane Eestis elukoha registreerima.
- Välismaalane peab oma elukoha registreerima Eesti rahvastikuregistris elamisloa alusel 1 kuu jooksul Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.
- Välismaalane, kes elab elamisloa andmise ajal Eestis, on kohustatud elukoha registreerima ühe kuu jooksul elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates.
- Elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kes soovib viibida väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab oma Eestist eemalviibimise registreerima.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
«See on Euroopat hõlmav tendents, et teatud piirkondadesse on suurem tung ja Schengeni ruumi sissesaamiseks kasutatakse kolmandaid maid,» rääkis Meres, kelle sõnul põhineb oletus sellel, et mõnede riikide inimesed on nii käitunud.
«Ei saa üldistada, et nigeerlaste puhul kehtib praegu sama trend, see võib nii olla, aga võib ka mitte. Kui mõtleme Eesti peale, siis ligi 130 Nigeeria kodakondsusega inimest võivad meil olla täiesti märkamatud,» lisas ta.
«Kehtib kõigi nimetatud riikide puhul, et rahvastikuregistri mingi hetke väljavõttes on kirjas ka lühiajaliselt Eestisse rännanud isikud, kes peaksid peagi edasi rändama ja eelduste kohaselt on nad siit tänaseks juba lahkunud,» ütles Meres.
Protsentuaalselt teine muutus on toimunud Rumeenia kodakondsusega inimeste arvu suhtes Eestis. Kui kaks aastat tagasi oli Rumeenia kodakondsusega inimesi siin 134, siis nüüd on 493.
Kolmanda koha vääriline muutus on toimunud Slovakkia kodakondusest inimeste arvu suhtes Eestis, 2013. aastal oli Slovakkia kodakondsusega inimesi Eestis 49, 2015. aastal on 156.
«Nii Slovakkia kui Rumeenia puhul on tegu Euroopa Liidu kodanikega. Tegemist võib olla probleemiga, et lahkuvad Euroopa Liidu kodanikud ei kirjuta ennast välja. Euroopa Liidus on elukoha registreerimine nõutud ja suhteliselt korrastatud, kuid kui inimesed ära lähevad ja jätavad oma lahkumise rahvastikuregistris kirja panemata, siis tagaselja ei saa Eesti riik kedagi välja kirjutada, see on rahvastikuregistri arvepidamise paratamatus,» rääkis Koit Meres.
Tegu on kolme erinäolise riigiga ja Merese sõnul saab rääkida mitmest erinevast käitumismudelist. «Erinev on inimeste käitumine, selle kajastumine dokumentatsioonis ja dokumentatsiooni jõudmine erinevatesse arvepidamistesse.»
Kõigi kolme riigi Eestis elavaid inimesi iseloomustab sarnane vanuseline ja sooline jaotus. «Vanuselise jaotuse järgi on enamus inimestest vanuses 25 kuni 40. Tegu on rändava ja tööka vanuserühmaga. Kui räägime soolisest jaotusest, siis mehi on meie arvestuse kohaselt kolm korda rohkem kui naisi. Meeste komme end registreerida on aga tunduvalt kehvem kui naiste puhul, naised täidavad seadusi oluliselt paremini,» rääkis juhtivstatistik Meres.
Koit Merese sõnul võib rahvastikuregistrisse olla sisse kirjutatud inimesi, kes pole statistikaameti rände arvestuses osalised, sest kõik sõltub määratlusest ja metoodilised detailid võivad osutuda väga oluliseks. «Rahvastikuregistrisse kirjutatakse ühel ajahetkel sisse ka inimesed, kes saavad elamisloa näiteks kuuks ajaks, kuid statistikaamet ei loe rändeks seda, kui inimesel on elamisluba tähtajaga alla aasta. Lisaks on kaks võimalust, kas loeme Eestisse saabumise hetkeks elamisloa algaega või aega, mil inimene kirjutati sisse,» selgitas ta.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Eestis arvuliselt kõige enam Venemaa kodakondsusega inimesi, 2013. aastal oli Eestis 95 257 Vene kodakondsusega inimest, nüüd, 2015. aasta esimese augusti seisuga on neid 2873 võrra vähem ehk 92 384.
Määramata kodakondsus oli kaks aastat tagasi 93 102 inimesel. Sel aastal on halli passi omanikke 8418 võrra vähem ehk kodakondsuseta on 84 684 inimest.
«Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on Eestis viimastel aastatel pidevalt languses ning keskmiselt väheneb see number igal aastal paari tuhande võrra. Nendest inimestest ligi kolmandik võtab Eesti kodakondsuse, umbes viiendik Vene Föderatsiooni või muu riigi kodakondsuse ning kuna halli passi omanike seas on palju eakaid inimesi, siis mõjutab seda statistikat oluliselt ka inimeste surm,» kommenteeris politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonijuht Tuuli Härson.