Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter rääkis, et Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis on tänapäeval kohtasjadega selgelt üle koormatud.
Ginter: Euroopa Inimõiguste Kohus on üle koormatud
18. oktoober 2010, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Strasbourgi kohus räägib tihti kui ebamõistlikud on siseriiklikud kohtute tähtajad, samas Strasbourg ise lahendab asju nelja-viie aastaga, kohus on ilmselt üle koormatud,» tõdes Ginter ETV saates «Välisilm».
«Näiteks selle aasta alguse seisuga ootab lahendust veel 120 000 kaebust. Aastaid on mõeldud, et kohust tuleb reformida,» tunnistas ta.
«Kui kellegi inimõigusi on rikutud, siis alustada tuleb kohtuteed siseriiklikus kohtus, mis võtab keskmiselt paar-kolm aastat aega, edasi tekib õigus Euroopa Inimõiguste Kohtusse minna, kus siis võib kuluda veel neli-viis aastat, nagu öeldud,» rääkis juuradotsent.
Hetkel on inimõiguste kohtus 47 kohtunikku. «Arutlusel on olnud ka kohtu suurendamine,» tunnistas Ginter, aga sellel on tema sõnul omad ohud.
«Lõviosa kohtuasju tuleb Venemaalt ja Ukrainast, täpsemalt üle poole. Ehk et kui nendes riikides inimõiguste olukord paraneks, siis muutuks ka kohtu töö kohe lahedamaks,» selgitas ta.
«Fakt, et riik on valeks tunnistatud, on kohtu hinnangul teinekord piisav hüvitis, ning rahalised hüvitised võivad jääda suhteliselt üsna väikeste summade ringi, nagu näiteks 4000-5000 eurot.»
«Euroopa õigusruumi kuuluvad riigid arvestavad päris jõuliselt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, see kujundab ühiskonda laiemalt,» kinnitas Ginter.
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).
Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee.
Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste, uueks kohtunikuks valiti hiljuti Julia Laffranque.