Siseminister Hanno Pevkuri sõnul läbivad vastavalt Euroopa Liidu siseministrite kokkuleppele Eestisse jõudvad pagulased põhjaliku julgeoleku- ja taustakontrolli, et vähendada julgeolekuriske.
Eestisse saabuvad pagulased läbivad põhjaliku taustakontrolli
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
6. august 2015, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on huvitatud, et vastuvõetaval pagulasel on olemas isikut tõendavad dokumendid ja et ta paturegister oleks puhas. Selle väljaselgitamiseks on olemas koostöömehhanismid Euroopa Liidu riikide vahel. Keerulisem on saada inimese kohta infot Eritreast või Süüriast, kuid ka selleks on omad kanalid olemas,» ütles Pevkur täna ajakirjanikele.
Ta märkis, et kui isiku suhtes on kahtlusi ja tema taust ei ole selge, võivad ametnikud loobuda sellise inimese Eestisse vastuvõtmisest. Pevkuri sõnul eelistab Eesti pagulastena eelkõige lastega peresid ning väärkoheldud naisi ja lapsi. «On selge, et orvu puhul on julgeolekurisk oluliselt väiksem kui 40-aastase mehe puhul,» lausus siseminister.
Enne pagulaste Eestisse saatmist sõidavad Eestist pagulaslaagritesse valikumeeskonnad, kes tutvuvad pagulaskandidaatidega. Valikumeeskond koosneb politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja sotsiaalministeeriumi ametnikest ning tõlkidest.
Valikumeeskond võtab vastu pagulaste taotluse, kogub sõrmejäljed ja kannab need Euroopa Liidu andmebaasi EURODAC, teeb pildid ja vajadusel kogub DNA vanemate väljaselgitamiseks. Meeskond selgitab välja ka kohanemisvõimekuse ja erivajadused ning teeb põhjaliku taustakontrolli.
Kui politsei- ja piirivalveamet langetab pagulasele kaitse andmise otsuse, saadetakse info sotsiaalministeeriumile, kes asub saabumiseks vajalike ettevalmistusi tegema, sealhulgas leiab eluaseme ja tugiisiku.
Euroopa Liidu sees ümberpaigutatavate pagulaste Eestisse toomiseks sõlmitakse leping riigiga, kus nad praegu asuvad ehk Itaalia või Kreekaga. Kolmandatest riikidest ümberasustatavate pagulastega sõlmib Eesti lepingu ÜRO põgenikeagentuuriga UNHCR. Itaaliast või Kreekast Eestisse tulevad pagulaste transpordi eest hoolitseb Kreeka või Itaalia valitsus. Mujalt tulevate pagulaste transpordi korraldab Eesti riik.
Enne kui valikumeeskonnad sõidavad Eestisse toodavate pagulaskandidaatidega tutvuma, tuleb koostöös teiste riikide ja agentuuridega põgeniku isik tuvastada, registreerida, koostada tema profiil ja selgitada välja, kas tal üldse on õigus pagulase staatusele. Kui tegemist on lihtsalt majanduspõgenikuga, siis saadetakse ta päritoluriiki tagasi.
Itaaliast või Kreekast ümberpaigutatavate inimeste tuvastamine hakkab toimuma koostöös kohalike ametnike ja Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontexiga, kes koostavad põgeniku toimiku, mis peab andma vastuse küsimustele, kes ta on, kust ta tuleb, kuidas ta kohale jõudis ja miks ta oma koduriigist põgenes. Kolmandatest riikidest tulevate pagulaste toimikut aitab koostada UNHCR.
Pevkuri sõnul ei tasu segi ajada pagulasi ja majanduspõgenikke. 1951 aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel on pagulane inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. Pagulase staatuse saab inimene, kellel on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel. Kes pagulase saatuse tingimustele ei vasta, saadetakse päritoluriiki tagasi.