Eesti kavatseb muuta pagulastele eesti keele õppe kohustuslikuks, praegu on keeleõpe vabatahtlik.
Eesti kavatseb muuta keeleõppe pagulastele kohustuslikuks
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles neljapäeval ajakirjanikele, et praegu ei ole keeleõppes osalemine pagulastele kohustuslik, kuid valitsusel on kavas muuta seadust ning teha keeleõpe pagulastele kohustuslikuks.
«Meie huviks on, et pagulased võimalikult kiiresti integreeruks ja leiaks sissetuleku,» sõnas Tsahkna. Ta märkis, et pagulase staatuse saanud inimestel on õigus kohe tööle asuda.
Ka on Tsahkna sõnul kavas muuta pagulastele kohustuslikuks osalemine kohanemisprogrammis, mille käigus selgitatakse pagulastele, kuidas elu Eestis käib ning nad õpiksid tundma siinset kultuuriruumi.
Tsahkna sõnul on pagulastele kuni sissetuleku leidmiseni kahe aasta jooksul võimalik saada eluasemetoetust, samuti rahastatakse nende keeleõpe ja tõlketeenus. Ka laienevad pagulastele kõik sotsiaaltoetused. Tsahkna sõnul on Euroopa Liidu rahadest ühe pagulase kohta ette nähtud 6000-10 000 eurot, kuid ilmselt ei kata need summad kõiki kulusid. Minister lisas, et osa kulusid on võimalik katta erinevatest EL-i fondidest.
Tsahkna toonitas, et toetus on ühekordne ning kui pagulane peaks liikuma teise elukohta, siis toetus temaga kaasa ei liigu.
Pagulaste elupaiga leidmisel lähtub riik töökoha leidmise võimalustest, samuti kooli ja lasteaia, tervishoiuteenuse ning omavalitsuse pakutavatest teenustest.