Igal kodutul on oma lugu, mis sageli purustab ühiskonnas levivaid müüte kodutusest. Näiteks üks poiss jäi kodutuks seetõttu, et ei saanud kasuisaga läbi ega mahtunud enam koju, kus elab kokku 12 last, kirjutab vaesuse vastu võitlemise Euroopa võrgustiku Eesti üksuse juht Kärt Mere tänases Postimehes.
Poisi isa sai surma siis, kui purjus peaga talule ja laudale tule otsa pani. Unenägudes kuuleb poiss siiani tulle jäänud lehma jubedat ammumist. Kentsakal kombel on poisil lehmast rohkem kahju kui isast.
Isa oli igavene nuhtlus, sest poiss pidi teda pidevalt aiakärusse upitama ja siis mööda Lõuna-Eesti mäekünkaid küla pealt koju veeretama. Poiss oli pere vanim ja talle ei julgenud isa enam peksa anda.
Isaema ajas poisi ja ta ema koos lastega pärast isa surma talust minema, sest nemad olid süüdi, et isa jõi, nad olid isale ristiks kaelas. Pärast eksirännakuid mööda Eestimaad leidis ema uue mehe, ka temal olid lapsed. Minu, sinu ja meie lapsi sai kokku kaksteist.
Poiss ei saanud kasuisaga läbi, tema pärast olid majas pidevad tülid. Maja oli iseenesest kahetoaline korter. Selles korteris oli palju narisid ja televiisor ja arvuti. Arvuti pärast lapsed kaklesid.
Poiss hiilis koju siis, kui kõik juba magasid, kooli polnud mõtet minna, nagunii oli kõik õppimata. Poiss hakkas hulkuma ja jõudis pealinna, sest siin pealinnas sai tšillida ja uusi sõpru leida. Poiss ööbis, kus juhtus. Varjupaikadest ja kodututele pakutavatest võimalustest ei ole poiss midagi kuulnud ja ega ei huvita ka.