Eestis hoogustub plastjäätmete taaskasutamine

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pandipakendid viiakse vastuvõtupunktidest Eesti Pandipakendi loenduskeskusesse, kus pakendid sorteeritakse ja loendatakse, plasttaara ja purgid pressitakse kokku ning klaaspudelid purustatakse.
Pandipakendid viiakse vastuvõtupunktidest Eesti Pandipakendi loenduskeskusesse, kus pakendid sorteeritakse ja loendatakse, plasttaara ja purgid pressitakse kokku ning klaaspudelid purustatakse. Foto: Peeter Langovits

Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) sai rohelise tule seitse jäätmete taaskasutuse projekti, mis saavad kokku 91,7 miljonit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust.

Seitsmest projektist kolm on otseselt suunatud plastjäätmete tootmises toormena kasutamisele või plastjäätmete paremale sorteerimisele, teatas KIK.

Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning olenevalt nende määrdumisastmest suunatakse need kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse.

Kuna üldjuhul viiakse plastjäätmed toormena taaskasutamiseks Eestist välja, sõltub plasti taaskasutus väga suurel määral välisturgudest ja sealsest hinnast ning samuti lisandub siia nii rahalise kui keskkonda mõjutava kuluna jäätmete transport.

Euroopa Liit ning Eesti sealhulgas liigub pidevalt jäätmete võimalikult suure taaskasutamise suunas ning suuremaks eesmärgiks on jäätmete teket vähendada ning tekkivaid jäätmeid mitte ladestada, vaid tootmisel ressursina kasutada.

Üheks äsja rahastuse saanud plastiku taaskasutusega tegelevaks projektiks on AS Bestor Grupi plaan hakata plastijäätmetest erinevaid katusekattematerjale ja -tarvikuid tootma. Selline tegevus võimaldaks aastas tagasi ringlusse võtta keskmiselt 2400 tonni plastjäätmeid.

Kavandatava toetuse abil kavatseb AS Bestor Grupp ehitada plastitöötlustehase tootmishoone ja soetada plastijäätmete ümbertöötlemiseks ning ehitusmaterjalide tootmiseks vajalikud seadmed.

Plastjäätmete probleemiga tegeleb ka Nelitäht OÜ, kelle plaaniks on võtta kasutusele tehnoloogia, mis võimaldab määrdunud plastist toota tooret plastitööstusele.

Projekti käigus parendatakse senist jäätmete sortimissüsteemi, mis võimaldab infrapunatehnoloogia abil kiiremini, kvaliteetsemalt ja suuremas hulgas välja sorteerida taaskasutuseks sobivaid plastpakendi jäätmeid. Samuti soetatakse pesu-, kuivatus- ja pakendamisliin, mis võimaldab ringlusesse suunata ka määrdunud pakendeid, mida hetkel põletusse saadetakse.

Kõik meetmest seni rahastuse saanud projektid on toodud KIKi kodulehel.

Praegu on avatud ka sama meetme kolmas taotlusvoor, mille eelarveks 140 miljonit Eesti krooni. Vooru eelarvest pool ehk 70 miljonit Eesti krooni on plaanitud kohalike omavalitsuste poolt asutatud juriidilistele isikutele jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks.

Teine pool aga Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamise arendamiseks ning selliste jäätmete taaskasutamiseks, mille kohta on õigusaktides kehtestatud sihtarvud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 8. detsember.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles