Reaal- ja loodusteadlaste vähesus sunnib kõrgkoole lisavastuvõttu korraldama
10. august 2015, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikoolis algas täna reaal- ja loodusteaduslike õppekavade alatäituvuse tõttu lisavastuvõtt, samal põhjusel korraldati augusti algul täiendav konkurss ka mitmele Eesti Maaülikooli poolt pakutavale erialale.
Kui Tallinna Tehnikaülikool võimaldab järgneva kolme päeva jooksul erandkorras sisseastumist 35 eriala puhul, siis maaülikooli poolt korraldatud järelkonkurss hõlmas peamiselt ehitusinseneriõppe vesiehituse ja veekaitse õppekavasid. Samuti võimaldati lisakonkurssi raames sisseastumist bakalaureuseõppe geodeesia, maakorralduse ja kinnisvara planeerimise ning tehnika ja tehnoloogia erialadele.
TTÜ vastuvõtuspetsialist Kirsti Naaber selgitas, et lisavastuvõtt korraldati nendele erialade, kus algse konkursi raames täideti vähemalt veerand õppekohtadest või õppimatulijaid oli vähem kui 15. Tema hinnangul õppekavade alatäituvus siiski vähest huvi reaal- ja loodusteaduste vastu ei näita. «Järelkonkursil on paljud erialad sellised, kus riigi poolt tellitud õppekohti on lihtsalt nii palju, et kõiki ei õnnestu korraga täita,» selgitas Naaber, lisades et mitmele alatäidetud infotehnoloogilisele erialale võeti esimeses voorus vastu sadakond tudengit.
Keskkoolilõpetaja vajab järelemõtlemisaega
Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Anneli Lorenz leiab, et lisavastuvõtu korraldamine annab värsketele gümnaasiumilõpetajatele erialavaliku tegemiseks järelemõtlemisaega. «Mitmed keskkoolilõpetajad ei tea veel juunis ehk vahetult pärast gümnaasiumi lõppu, mida nad õppida tahavad, praeguseks on paar suvekuud vahel olnud ning saadakse aru, et midagi on vaja ikkagi õppida,» kirjeldas ta järelkonkurssi olulisust. «On ka võimalus, et suvel puututakse töö käigus mõne meie poolt pakutava erialaga kokku ning see suurendab soovi sügisel kõrgkooli astuda,» lisas Lorenz.
«Järelkonkursi abil püüame pigem neid inimesi, kes magasid esialgse vastuvõtu maha, või on nüüd oma prioriteedid ümber mõelnud,» kinnitas ka Naaber.
Seda, et gümnaasiumilõpetaja edasised valikud pole selgelt väljakujunenud, tõestab ka fakt, et paljud üliõpilaskandidaadid pole sooritanud loodus- ja reaalteaduslikel erialadel nõutavat laia matemaatika riigieksamit. Seetõttu võimaldavad kõrgkoolid sellekohaseid teadmisi sisseastumisel uuesti testida. «Vähe on neid, kes sisseastumisel laia matemaatikaeksami tulemust kasutavad,» rääkis Lorenz.
Järelkonkurss taset ei mõjuta
Tallinna Tehnikaülikooli kinnitusel järelkonkursil osalejatele sisseastumistingimuste osas hinnaalandust ei tehta ning seetõttu pole tasemelangust põhjust karta. Seda hoolimata sellest, et kandideerijate hulgas võib olla neid, kes teistele erialadele sisse ei saanud. «Lävend jääb samaks - inimesed, kes enne ei täitnud tingimusi, ei pääse ka nüüd kandideerima, latti me alla ei lase,» kinnitas Naaber.
Naaber nõustus, et võrreldes juunis sisseastunutega võib praeguste lävendiületajate tase siiski veidi madalam olla. Ka Lorenzi sõnul on see võimalus olemas, kuid senine statistika seda ei kinnita. «Eelmisel aastal võrdlesime erineval ajahetkel sisse astunud üliõpilaste taset, kuid ei täheldanud, et järelkonkursil osalenud tudengite punktisummad oleks kuidagi nõrgemad,» selgitas ta.
Lorenzi sõnul ei pruugi järelkonkurss alati aga soovitud tulemust anda ning maaülikooli täiendav sisseastumisvõimalus oodatud mahus tudengeid juurde ei toonud. «Tehnika poole pealt vastas lisandunud tudengikandidaatide arv küll meie ootustele, kuid vesiehituse erialale oli soovijaid oodatust vähem,» ütles ta. «Eks paljude jaoks ole matemaatika ja füüsika rasked ning kuna paljudel õppekavadel tuleb nendega kohe esimesel kursusel kokku puutuda, siis ei julgeta õppima asuda,» lisas Lorenz põhjuse, miks osad õppekohad ka pärast järelkonkursi täitmata jäävad.