Reformierakondlane Igor Gräzin rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et soolist diskrimineerimist ei saa lõpetada sookvootide kehtestamisega.
Gräzin: sookvoodid diskrimineerimist ei lõpetaks
19. oktoober 2010, 21:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fakt on see, et diskrimineerimist ei lahenda mitte ühegi primitiivse valemiga,» ütles Gräzin sookvootidele viidates. Eriti kriitiliselt suhtus poliitik sookvootide kehtestamisele parlamendis. «Naine on naisele hunt, punkt! Lihtsalt tuleb välja, et naised usaldavad mehi rohkem,» ütles ta.
Diskrimineerimise juured peituvad Gräzini hinnangul Eesti elulaadis. «Viikingitraditsioon, arusaamine, et mees on macho,» loetles poliitik naiste allasurutuse põhjuseid. «Tehke mis kvoodid tahes, kuhu see diskrimineerimine kaob? Mitte kuskile!» hüüatas Gräzin, kelle arvates oleks naistele alandav, kui nad tänu sookvootidele riigikokku pääseks.
Mikko: kvoodi toel valituks saamine ei alandaks
Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Marianne Mikko leidis aga, et tema end sellises olukorras alandatuna ei tunneks. «Oleksin väga õnnelik, kui saaksin sookvoodiga parlamenti, mulle teeks see suurt rõõmu,» kinnitas ta. «See, et meie parlamendis on iga viies naine, see ei ole eluterve,» arvas Mikko. «Ma tahaksin, et oleks nagu Rootsis, et oleks pooleks, sest ühiskond on ka pooleks.»
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik tõi välja, et Põhjamaade kogemus näitab, et naispoliitikud tõstatavad sõltumata erakondlikust kuuluvusest hoopis teisi küsimusi kui mehed. «Mina arvan küll, et see rikastaks Eesti poliitikat päris palju,» ütles ta parlamendis naiste osakaalu tõstmise kohta.
Viik: eliitkoolides juba kehtivad sookvoodid
Viik lisas, et on avalik saladus, et mõningates haridusasutustes on sookvoodid juba kasutusel. «Fakt on see, et kui lapsi reastataks praegu puhtalt paremuse tulemusel, siis neid poisse esimesse klassi väga palju võib-olla ei saaks,» ütles ta eliitkoolide sisseastumiskatsetele viidates.
Viigi hinnangul on sooküsimustes peamiseks probleemiks see, et mehi ja naisi käsitletakse vastasleeridena, kes teineteise probleemidega kuidagi ei suhestu. «Mina näen seda ikkagi nii, et meil on võrdsed partnerid, kes austavad teineteist. Eestis selle debati puhul häiribki kõige rohkem lahmimine ja viha, mis meeste või naiste suunas lendab,» rääkis Viik.
Karjäärinõustaja Tiina Saar andis lootust, et ebavõrdsus ühiskonnas on vähenemas. «Kahekümnendates meestel on pehmed väärtused, nad tahavad sellist karjääri, kus saaks võrdselt tegeleda perega,» ütles ta.