Õpilaste liikluskäitumise kujundamisel on suurim mõju lapsevanematel, kuid oluline on tähelepanu pöörata ka sellele, mis toimub koolis.
Õpetaja: laste teadmised liiklusest on head, käitumine sageli aga teine
11. august 2015, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse teadur Juta Jaani sõnul lahterdab õpilane õpitava tihti selleks, mida koolis kasutatakse ja selleks, mida elus vaja läheb. «Selleks, et õpe oleks eluline, saab õppesse läbivalt sisse tuua liiklusteema, kus käsitletakse turvavöö, helkuri ja kiivri kasutamist, liikluskultuuri, ohtlikke situatsioone liikluses ja liiklusõnnetustest teavitamist,» ütles pedagoogi haridusega Jaani.
Uuringu «Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides» tulemustest tuli esile, et 25 protsenti uuringus osalenud kuuenda klassi õpilastest tunnistas, et ei kinnita alati auto tagaistmel turvavööd ja tervelt 15 protsenti ütles, et ei kinnita turvavööd alati ka esiistmel istudes. Helkurit kannab pimedal ajal alati vaid 34 protsenti ning kiivrit jalgrattaga sõites vaid 27 protsenti vastanutest. Ainult 35 protsenti vastanutest kasutab teed ületades alati ülekäigurada.
Jaani sõnul ilmnes erinevus eesti ja vene keelega õppekoolides õppivate laste käitumises. Eesti keelega koolides käivad lapsed käituvad liikluses paremini, vene keelega õppekoolide lapsed riskivad rohkem. Lisaks tõi Jaani uuringu tulemustele tuginedes välja, et tervislikku käitumist esineb linnalaste seas rohkem ning tüdrukud käituvad poistest reeglina paremini, võttes liikluses vähem riske.
Juta Jaani sõnul on enamasti kõik riski- ja tervisekäitumise valdkonnad omavahel seotud. «Mida tervislikumalt õpilane toitub, seda aktiivsem on ta kehaliselt ja seda korralikum on ta liikluses,» ütles ta. «Samas ei pruugi näiteks aktiivsus alati positiivne olla. Mida aktiivsem on õpilane, seda rohkem riskib ta oma tervisega ja tarbib alkoholi,» lisas Jaani.
Eri valdkondades on tema sõnul eri tegureid, mille kaudu saab õpilast mõjutada ning kuna kõik käitumised on omavahel seotud, siis muutes paremaks üht, muutub ka teine paremuse poole.
Eeskujuks eelkõige lapsevanemad
Riskikäitumine on seotud sellega, kui tõsiselt õpilane riskivaldkonda tajub. «Kui laps saab aru, et kiivri kandmine on oluline, siis riskib ta vähem,» rääkis Jaani, kelle sõnul vähendab liiklusohutuse riski vanemate kontroll ja eeskuju, kindlad reeglid ning sõprade positiivne käitumine.
«Enamasti on lastele liikluses eeskujuks vanemad,» rääkis Jaani uuringu tulemustest. «Seega on oluline, et vanemad räägiksid lastele turvavöö, helkuri ja kiivri vajalikkusest. Tähtis pole mitte ainult jutt, vaid ka see, kas vanemad kontrollivad näiteks enne sõitma hakkamist, kas laps on turvavöö kinnitanud.»
Teiseks on laste käitumine sõprade mõju all. «Sellises eas, kuuenda klassi õpilaste seas on levinud suhtumine, et kui sõbrad riskivad, siis riskin mina ka. Liikluses ei ole aega pikalt kaaluda ning laps järgib impulsiivselt mudeleid ja eeskujusid. Samas ei sea selles vanuses laps erinevaid käitumismudeleid küsimärgi alla, vaid läheb kõigega kergemini kaasa.»
Ühelt poolt on oluline kodu ja sõbrad, aga teiselt poolt veedavad õpilased nii palju aega koolis, et ka koolikeskkond pole Jaani hinnangul vähetähtis.
Jaani sõnul suurendab riskikäitumist võimalike takistuste nägemine, näiteks mõeldakse, et reegleid võib rikkuda siis, kui liiklus on hõre, kui teised ka seda teevad või kui on kiire. «Õpilastega tuleks arutada, mida nad näevad takistustena, kuidas neid ületada, millist kasu nad saavad ohutust käitumisest.»
Jaani sõnul on ennetustöö kõige efektiivsem, kui õpetaja jõuab individuaalselt iga õpilaseni. Seetõttu on oluline, et õpetajad tunneksid toimuva vastu huvi. «Kui õpetaja näeb, et õpilane tuleb jalgrattaga kooli, siis saab astuda ligi ja küsida, kas ta ka kiivrit kannab ja kui laps kannab kiivrit, siis saab rääkida sellest, miks ta seda teeb, et kaaslastele positiivset eeskuju näidata,» rääkis Jaani, kelle hinnangul on õpetaja lähenemine väikestele gruppidele oluline ka õpilasega usaldusliku suhte loomiseks.
«Sel juhul julgeb laps õpetaja poole pöörduda ka siis, kui tahab arutada näiteks, et tema isa ei kanna turvavööd ja mida teha. Tuleb hoolega mõelda, kas me kasutame ära kõiki võimalusi, et lastele teadmisi tervest liikluskäitumisest edasi anda,» ütles ta.
Kool peab võtma vastutuse, mis koolis toimub
Riskikäitumist aitab Jaani sõnul ennetada tervislikuks käitumiseks tingimuste loomine koolis. «Kui tagada lastele võimalused turvaliselt liigelda, kavandada jalgratta- ja kergliiklusteid, siis väheneb kokkupuude riskidega.»
Kui laps eksib, on Jaani sõnul oluline eksimustele reageerida, teha kokkulepe, kes ja kuidas õpilasega mõne rikkumise korral edasi tegeleb. Samuti on oluline silmas pidada ühtseid reegleid. «Kui näiteks õpetaja Mari ei pane tähelegi, et õpilane ei kanna kiivrit, kuid õpetaja Juku pahandab, siis annab see lapsele segaseid signaale,» selgitas Jaani.
Probleeme valmistab Juta Jaani sõnul see, et õpetajad ei tunne end näiteks tervist ja ohutust puudutavaid teemasid õpetades väga hästi ning ennetustöötajatel on oluline roll, et õpetajad hakkaksid end paremini tundma.
Jaani sõnul võib esiti tekitada küsimusi, miks on koolides vaja aineõppe kõrvalt tegeleda veel erinevate lisateemadega ning õpetajad on raskusena välja toonud, et nad ei oska teemasid omavahel lõimida. «Liiklus on aga hea ja oluline kokkupuutepunkt erinevate ainete jaoks,» ütles Jaani.
Nelja aasta jooksul viis Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekava arenduse keskus 52 kooli seas läbi projekt «Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides», mille eesmärgiks oli selgitada välja õpilaste tervise ja ohutuse valdkonna riskikäitumist mõjutavad tegurid. Uurimuses osales ligi tuhat kuuenda klassi Harjumaa, Tartumaa Ida-Virumaa ja Pärnumaa koolide last.