Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõdes, et 19 aastat Eestis kestnud maareformi viiakse praegu ellu tempos umbes paar protsenti aastas, mis tähendab, et reformi lõpp paistab lähema aastakümne jooksul.
Tamkivi: maareformi lõpp paistab lähemal aastakümnel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Rein Ratas märkis, et valitsus lubas oma tegevusprogrammis viia seni reformimata maa tsiviilkäibesse hiljemalt aastaks 2011, kuid praegu on maakatastris veel üle 630 000 hektari registreerimata maad. Ta päris keskkonnaministrilt aru, kas maareformi lõpp juba paistab.
Tamkivi tõdes, et maareform on tõesti väga pikaajaline ja keerukas protsess, mis on käinud juba 19 aastat. «Viimastel aastatel on maareformi kulgemise protsess oluliselt kiirenenud,» kinnitas minister.
Praegu on tsiviilkäibesse vaja viia umbes 130 000 hektarit maad. «Maade müük oksjonitel läheb tempoga umbes 20 000 hektarit aastas,» sõnas Tamkivi viimast kaht aastat aluseks tuues. «Riigi poolt võiks ta minna tõesti ka kiiremini, kuid tuleb tunnistada seda, et turu võimekus maad osta ja tehinguid teha on siiski piiratud,» põhjendas ta tempo aeglust.
Tamkivi märkis, et kui aastal 2007 oli maareformist tehtud umbes 82 protsenti, siis praeguseks on see jõudnud üle 86 protsendi. «Ta liigub tempoga kusagil paar protsenti aastas, nii et maareformi lõpp paistab, ütleme lähematel aastatel või lähema aastakümne jooksul.»
Samas tõdes minister, et maareformiga on jõutud sellisesse etappi, kus on jäänud need tehingud, mis varem ei ole kedagi huvitanud. Ka omavalitsustes on tema sõnul palju vormistamata maid - umbes 35 000 hektarit. «Tegelikult omavalitsused selle väga suurt huvi ei tunnegi, et neid munitsipaliseerida - need on pargid, haljasalad, kohati ka teed,» märkis Tamkivi.