Psühholoogiadoktor Aune Valk leiab ÜRO raportit kommenteerides, et seadused võiksid vene keeles kättesaadavad olla.
Valk: seadused võiksid ka vene keeles kättesaadavad olla
20. oktoober 2010, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduste vene keeles kättesaadavaks tegemine oleks mõistlik. Raske on hinnata, mida tooks kaasa kõigi avalike teenuste pakkumine kahes keeles, kuid tõenäoliselt pole see otstarbekas,» märkis Valk Postimees.ee’le. Tema hinnangul võiks seda kaaluda piirkonniti, näiteks Ida-Virumaal.
Kas avalike teenuste pakkumine nii eesti kui vene keeles aitaks ka lõimumisele kaasa, pole üheselt öeldav: «Keeleoskusel on oluline seos riigiidentiteediga, kuid keeleoskusest olulisemad on kontaktid enamusgrupiga.» Valk selgitas, et seniste uuringute põhjal ei taga keeleoskus lojaalsust riigile. «Keeleõpe on väga tähtis ja oluline on, et kursused oleksid kättesaadavad, kuid minu hinnangul on keeleõppe rolli lõimumises ületähtsustatud. Sama tähtis on ühine riigiidentiteet ja vastastikune sallivus,» märkis Valk.
Kakskeelsuse positiivne mõju võiks tema hinnangul olla pingete maha võtmine venelaste hulgas, kuid samas võib see tekitada vastuseisu eestlastes.
Postimees kirjutas täna ÜRO komitee soovitusest, mille kohaselt Eesti võiks üle minna kakskeelsele avalike teenuste pakkumisele ning pakkuda rohkem tasuta keelekursusi. Samuti ei peaks määrama trahve keeleseaduse rikkumise eest.