Eesti ja Peruu vahel puudub tänaseni karistatud isikute üleandmise kokkulepe, mis võimaldaks seal karistust kandvate Eesti kodanike ületoomist kodumaa vanglasse.
Eesti ja Peruu pole vangide üleandmises kokkuleppele jõudnud
14. august 2015, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu toimub Peruu ja Eesti vahel suhtlus karistatud isikute üleandmise kokkuleppe sõlmimiseks,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter.
Konsultatsioone leppe sõlmimiseks alustati juba 2013. aasta lõpus, kui Peruus peeti koos kuue kilo kokaiiniga kinni eestlannad Anneli Kolk ja Anna Maarja Gross. Kohus mõistis naistele narkootiliste ainete transportimise eest kaheksa aasta ja kaheksa kuu pikkuse vanglakaristuse. Toona kinnitas välisministeerium samuti, et konsul otsib võimalusi neidude Eestisse ületoomiseks.
Ilma riikide vahelise lepinguta on Peruus võimalik taotleda vangistatud isikute üleviimist kodakondsuse järgsesse kinnipidamisasutusse, kui karistusest on ära kantud kolm aastat. Samuti saavad Peruus viibivad Eesti vangid võtta ühendust Eesti aukonsuliga või pöörduda mõne muu Euroopa Liidu esinduse poole.
«Aukonsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine vanglas vastaks rahvusvahelise tavale ning kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab ta juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter.
Tema sõnul kinnipeetavad siiani konsuli poole pöördunud ei ole. «Seoses kinnipidamistingimuste või tervisliku seisukorraga Peruu vanglas viibivad Eesti neiud pöördumisi teinud ei ole,» kinnitas Valter.
Valter lisas, et kinnipeetutel on võimalus taotleda konsuli külastust, kes saab vajadusel vahendada teavet kinnipeetute lähedastele. «Samuti saab aukonsul vahendada rahalist abi kinnipeetutule tema lähedastelt,» lisas ta. Pressiesindaja sõnul puudub konsulil aga võimalus nõuda Peruu vanglas viibivatele Eesti kodanikele paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.
Välisministeeriumi andmetel viibib välisriikide kinnipidamisasutustes umbes 250 Eesti kodanikku ja Eestist pärit välismaalast. Kõige rohkem Eesti kodanikest kinnipeetavaid asub Soomes - aasta alguse seisuga kannab põhjanaabrite juures karistust 121 inimest. Soomele järgnevad Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Läti. «Siinjuures on oluline, et välisministeeriumini jõuavad teated Eesti kodanike kinnipidamisest välismaal ainult siis, kui kodanik ise on soovinud, et Eestit sellest teavitatakse,» viitas Valter sellele, et need andmed ei pruugi lõplikud olla.