Justiitsministeerium saatis avalikule konsultatsioonile õigusloome mahu vähendamise kava, mille eesmärk on peatatakse seaduste ületootmine ja vähendada bürokraatiat.
Reinsalu tahab lõpetada seaduste ületootmise
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
17. august 2015, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti probleem seaduste ja määruste rohkus ning see, kui kiiresti ja tihti neid muudetakse. See omakorda toob kaasa olukorra, kus muudatuste jälgimine on keeruline nii inimestele, ettevõtetele kui asutustele.
Näiteks 2014. aasta 1. jaanuaril kehtinud 384 seadusest on tänaseks muutunud 320 ja mõned neist mitmeid kordi.
«Samal põhjusel tuleb pidevalt muuta ka lepinguid, süsteeme ja praktikaid ehk seaduste täitmine on liiga koormav. Näiteks lisab see ettevõtetele halduskoormust, kuid kompenseerivaid tegevusi ei pakuta,» ütles Reinsalu.
Ühe näitena muudatusest, mille mõjud olid puudulikult hinnatud, tõi Reinsalu välja firmaautode käibemaksumuudatuse, mis ei rakendunud ootuste kohaselt, kuid tõi ettevõtetele kaasa täiendava koormuse.
Hea näitena tõi minister välja sotsiaalministeeriumi plaani luua 2017. aasta alguseks infosüsteem, mis aitab inimesi sotsiaaltoetuste ja –hüvitiste taotlemisel. Riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused on reguleeritud kümnes erinevas seaduses. Praegu peab inimene ise olema aktiivne pool ja teadma, milliseid toetusi või hüvitisi on tal õigus saada. Uue süsteemi abil plaanitakse edaspidi hakata pakkuma nö proaktiivseid teenuseid, mille saamiseks pole inimesel ise vaja peaaegu midagi teha, vaid süsteem annab talle ise teada, kui tal on võimalik mingit toetust taotleda. Infosüsteemi tegemiseks ja tööle hakkamiseks ei ole vaja väga oluliselt seadust muuta, vaid uus tööriist on see, mis inimeste elu kergemaks teeb.
Dereguleerimise kavaga antakse suunised, kuidas vähendada edaspidi õigusloomet ning bürokraatiat, kehtestatakse põhjalikumalt läbimõeldud reeglid, arvestatakse õiguse kujundamisel sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti ning vähendatakse Eesti ja ELi õigusega ettevõtjate ja kodanike halduskoormust.
Selleks, et nimetatud eesmärke saavutada, on õigusaktide koostamisel ette nähtud konkreetsed sammud - näiteks tuleb hinnata kriitiliselt iga õigusakti vajalikkust ja pöörata suurt tähelepanu nende kvaliteedile, suurendada huvirühmade kaasatust võimalikult varases poliitika kujundamise etapis, vähendada ettevõtjatele ja kodanikele halduskoormuse lisamisel nende muid kohustusi, anda muutmise seaduste pealkirjadele sisu avav nimi. Haldusreformi elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka õigusloome mahu vähendamise kava.