Loomastiku ekspert ja ökoloog Nikolai Laanetu sõnul ei ohusta terveid sigu mitte ainult inimesed ning matmispaiku pildistavad ajakirjanikud, vaid ka erinevad metsloomad, kelle ligipääs katkusigade vedelikest läbiimbunud pinnasele on senini tõkestamata.
«Matmispaigad tuleks väga rangelt nii inimestest kui loomadest eraldada,» rääkis Laanetu. «Loomad veavad oma karvaga haigusetekitajad laiali, oleme selles osas jõudnud väga katastroofilisse olukorda,» lisas ta, öeldes et matmispaikade problemaatikat ei ole seni vajalikul määral analüüsitud.
Viirus säilib Laanetu sõnul pinnases 3-12 kuud ning külmade talvede tingimustes võib see periood veelgi pikeneda. Korjuste matmine sügavale eksperdi sõnul ei toimi, sest loomad punduvad ja kerkivad seejärel pinnale. Samuti muutub talve saabudes sügavate haudade kaevamine külmuva pinnase tõttu üha raskemaks. «Viirus püsib pinnases kaua ning kindlasti ei tohi sigu matta märgadele või niisketele aladele,» ütles Laanetu.
Täna erakorraliselt kokku kutsutud maaelukomisjoni istungil sigade käitlemisega seotud spetsiifikat ka arutati ning komisjoni esimehe Ivari Padari sõnul loomade ligipääsu matmispaikadesse piiratakse. «Torma puhul aia ehitamisega juba tegeletakse,» kinnitas Padar. Tema sõnul on tegemist siiski pigem ettevaatusabinõuga ning pinnas peagi enam haigusetekitajaid ei sisalda. «Veterinaar- ja toiduamet on seiskohal, et matmispaikade ümbrusesse jääv pinnas on pärast täiendava desinfitseerimise läbiviimist täiesti ohutu,» lisas maaelukomisjoni esimees.
Riik on liiga palju eksinud
Laanetu sõnul pole sigade matmine ning seejärel vastavate alade piiramine aga kõige parem viis nakatunud isenditega tegelemiseks. «Haigustekitaja ning katkusiga oleks mõistlik koha peal põletada,» oli Laanetu veendunud. «Praegu aga viiakse taudivabades piirkondades asuvatesse matmispaikadesse korjuseid ning seda kehavedelikest nõrisevate autodega,» kritiseeris ta senist katkuohvrite käitlemise viisi, pakkudes alternatiivina senini niisama seisva mobiilse seapõleti kasutamist.
Lisaks leidis Laanetu, et seakatku ennetamiseks oleks riik saanud ära teha palju rohkem. Seda õigel hetkel metssigade arvukust vähendades. «Juba möödunud talvel, siis kui ei olnud raisamardikaid, kärbseid ja teisi haigust edasi kandvaid putukaid, oleks pidanud jahimeestele andma piisavad vahendid metssigade tapmiseks,» arvas ta. «Lätlased maksid eelmisel talvel jahimeestele 1,5 miljonit eurot toetust ning samuti kästi Valgevenes metssigade populatsiooni drastiliselt vähendada, meie jahimeestel aga puudus selleks võimekus,» selgitas Laanetu.
Tema hinnangul oleks abiks olnud ka seapüügi aedade soetamine, mis toona maksis 200 eurot tükk. «Kui valitsus poleks nii saamatu, ei oleks meil praegu laiaulatuslikku epideemiat. Periood, kus oleks tulnud efektiivselt toimetada, magati rumaluse tõttu maha ning eks nüüd tuleb neid vilju süüa,» lisas ta. Samuti ei kuulata Laanetu sõnul valitsuses piisaval määral ekspertide arvamusi ning probleeme on ka sigalate hermeetiliseks muutmisel.
Ivari Padari sõnul on olukord riigi jaoks uus ning vigadest õpitakse. «Arutasime maaelukomisjoni erakorralisel istungil probleeme, mis on üles kerkinud, aga ega elu ongi selline, et teooria ja praktika ei lange alati kokku. Õpitu põhjal tuleb edasi minna,» lausus ta. «Ka Torma teema oli täna väga teravalt üleval, vaatasime, kus sai vigu tehtud, et järgimine kord paremad lahendused leida.»
Seakasvatajate jaoks erinevad lahendused
Padari teatel arutati tänasel maaelukomisjoni erakorralisel istungil ka katku nakatunud sigu omavate talunike olukorda. «Põllumajandusministeeriumil on väga erinevad skeemid, kuidas sektorit toetada ja katkuohvritele kahjusid kompenseerida. Üks teema, millest sai räägitud, on konkreetne kulude katmine sigade ja söötade hävitamisel ning desinfitseerimisel,» andis ta toimunust ülevaate.
Komisjoni esimehe sõnul saavad need seaomanikud, kes seda soovivad, 40 päeva pärast desinfitseerimist oma tegevust jätkata. «Maaelu arengukava näeb ette toetuse, mis võimaldab neil uuesti jalad alla saada,» rääkis Padar. Samuti on tema sõnul õigus riigipoolsele abile neil, kes pärast juhtunut põllumajanduses jätkata ei soovi. «Toetame ka ettevõtjaid, kes soovivad oma tegevuse mõnda teise valdkonda viia, kõige tähtsam on maapiirkonnas elavate inimeste töövõimet hoida,» lõpetas ta.