Lärmakad vahetunnid viivad mürataseme kõrgele

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigi laste lemmik - vahetund.
Kõigi laste lemmik - vahetund. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Vastavalt Kohila gümnaasiumis läbi viidud mürataseme mõõtmistele on kõige lärmakamad vahetunnid, mil müratase kerkib 80 detsibilli ligi.

Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70 detsibelli on inimese tervist kahjustav ja edaspidi oleks huvitav uurida, kui paljudel üle 10 aasta koolis õpetanud õpetajatel esineb kuulmislangust, märkis oma uurimuses Kohila gümnaasiumi õpilane Caisa Sell.

Tänasel mürakonverentsil tutvustatud Selli uuringust ilmneb, et kooli mürarikkaim piirkond on algklasside koridor. «Algklasside lapsed on suuremad müratekitajad kui põhikooli või gümnaasiumi õpilased,» põhjendab Sell.

Mõõtmistulemustest selgus ka, et tundide ja vahetundide keskmine mürataseme vahe on 15,2 detsibelli. Kõikide tundide keskmine helitase oli 62,30 detsibelli ja vahetundide oma 77,5 detsibelli.

Koolipäeva alguses on helitase tundides madalam kui koolipäeva lõpus. Samuti tuvastati erinevus matemaatika ja füüsika tundide müratasemes - helitase matemaatika tundides oli kõrgem kui füüsikas. Siiski mõlema tunni puhul jäävad näitajad normi piiresse ja sellises keskkonnas võib 8 tundi päevas töötada.

Mõõtmisteks kasutati Verineri LabQuest seadet ja helitugevusemõõtjat. Mõõtmised viidi läbi ajavahemikus 9.märts kuni 9. aprill. Selli juhendaja on Kirsti Solvak.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles