EKRE: koalitsioon suurendas Eesti osalust Kreeka pankrotipesas

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu erakorraline istung.
Riigikogu erakorraline istung. Foto: Sander Ilvest

Eesti Konservatiivne Ravaerakond peab tänast valitsuskoalitsiooni häältega läbi surutud otsust anda Kreekale 86 miljardi euro suurune abilaen ESMi kaudu Eesti inimeste heaolu kahjustavaks ning Kreeka majandusele hukatuslikuks.

«Ühtlasi on tegemist kreeka rahva poolt referendumil selgelt väljendatud tahte eiramisega, mis näitab süvenevat demokraatia defitsiiti Euroopa Liidus,» vahendas partei seisukohta erakonna pressiteade.

«Koos varasemate Kreeka abipakettidega on eesti maksumaksja aastaks 2018 käendaja 530 miljoni euro suurusele võlale. Rahandusminister ega koalitsioonisaadikud ei suutnudki selgitada, millel põhineb nende veendumus, et Kreeka on võimeline oma hüppeliselt tõusvat võlakoormat teenindama,» öeldakse EKRE avalduses.

Konservatiivne Rahvaerakond on veendunud, et praegune abipakett on ühteaegu ebaõiglane ja mittetoimiv. Erakond toetab IMFi seisukohta, et Kreeka vajab lisaks majanduse ja riigivalitsemise reformile ka võla restruktureerimist, kahjuks Euroopa Komisjon ja Keskpank eiravad selget majandusloogikat poliitilise dogma tõttu.

«Just selles valguses on täiesti vastutustundetu suurendada Eesti osalust Kreeka pankrotipesas, Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eesti rahandusministeeriumi korduvad optimistlikud kinnitused on osutunud valeks ning osutuvad valeks ka nüüd. Kreeka lahkub eurotsoonist varem või hiljem ning jätab osa oma laenust maksmata igal juhul,» ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme. «Näha on, et suuremad liikmesriigid loodavad oma kasu kätte saada, sundides Kreekat võileiva hinna eest erastama oma suuri infrastruktuuri objekte, aga Eesti sellest mingit kasu ei saa, kannab vaid kahju.»

«Sven Sester loomulikult ei pea aastal 2020 või 2030 eesti inimestele seletama, miks täna tehtud otsuste tagajärjel peab hakkama eesti inimene oma maksurahast võõraid võlgu kinni maksma, aga loodame siis, et kui Kreeka abipakett lähikuudel kokku variseb, siis võtab ta poliitilise vastutuse oma tänaste kinnituste, analüüsi ja usu eest ning paneb ameti maha,» ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles