Eesti väikeparteid jäävad aruandlusega hätta

Viis Eesti väikeparteid:

(kliki küsimärgile, et näha, kuidas erakonnal viimastel valimistel läks)

Lisaks kuuele parlamendiparteile tegutseb Eestis veel viis erakonda, millest avalikkus väga sageli ei kuule ning mis on alatasa ka aruandlusega kimpus.

Viiest väikeparteist neli osalesid ka kevadistel riigikogu valimistel. Neist suurima liikmeskonnaga on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel Iseseisvuspartei, kuhu kuulub 2084 inimest, kuid peaaegu 2000 liiget on ka Eestimaa Ühendatud Vasakparteil. Veel üle-eelmisesse riigikogu koosseisu kuulunud Erakond Eestimaa Rohelised ühendab 1101 ja mullu asutatud Rahva Ühtsuse Erakond 540 inimest.

Probleemid aruandlusega

«On üsna ilmne, et mõned erakonnad tõepoolest ei ole reaalselt tegutsevad, vähemalt majanduslike aruannete põhjal kindlasti,» ütles erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu.

Tema sõnul on parteidelt nõutavate aruannete esitamisega aeg-ajalt probleeme pea kõigil riigikogus esindamata erakondadel. Praegu on komisjonile jooksvaid kulu- ja tuluaruandeid võlgu Iseseisvuspartei ja Ühendatud Vasakpartei, viimane koos Eestimaa Rohelistega pole esitanud ka mullust majandusaasta aruannet.

Kõige kehvemas olukorras on 923 liikmega Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, mis ei osalenud oma nimekirjaga riigikogu valimistel ega ole ka aruandeid pikka aega esitanud. Erakonnal on esitamata nii 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanne kui ka kulude ja tulude aruanded, mida ootab erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Tänavu kevadel tegi kohus erakonnale 2013. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmise pärast ka kustutamishoiatuse. Tartu kohtute pressiesindaja sõnul lähtuti määruse tegemisel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aprilli lõpus saabunud märgukirjast.

«Sellele tuginedes tehti samal kuupäeval määrus, millega anti Eesti Vabadusparteile – Põllumeeste Kogule 2013. aasta majandusaasta aruande esitamiseks kuus kuud alates määruse tegemisest. Määruse tähtaeg saabub 28. oktoobril,» ütles ta.

Tegevuse lõpetanud, aga ikka registris

Eri protseduuride tõttu on juba aastaid veninud ka 807 liikmega Libertas Eesti Erakonna kustutamine. Kuigi aastate eest nii Sinise Erakonna kui Demokraatliku Partei nime all tegutsenud erakond teatas oma tegevuse lõpetamisest juba 2010. aastal, jätkub selle sundlõpetamismenetlus veel praegugi.

Tartu kohtute pressiesindaja sõnul jätkub menetlus septembris kustutamiskande tegemisega, mis tuleb erakonna esindajale kätte toimetada. «Kui erakonna esindaja on kandemääruse kätte saanud, tehakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse lõplik kustutamiskanne,» ütles ta.

Erakondade nimekirja kuulub endiselt ka 1627 liikmega erakond Kristlikud Demokraadid, mis teatas pankrotistumisest 2012. aasta oktoobris. Kohtute pressiesindaja sõnul kustutatakse erakond registrist alles siis, kui pankrotimenetlus on lõppenud ning on saadud pankrotihalduri avaldus ja kohtulahend.

Järelevalvekomisjoni juhtiva Ardo Ojasalu sõnul on tegevuse lõpetanud, kuid registrisse jäänud erakondade teema komisjoni poolt lähemalt uurimata, sest komisjon tegeleb eelkõige nendega, kes vähemalt formaalselt veel tegutsevad.

Küll toonitas ta, et kui erakond lõpetab oma tegevuse, peab ta ennast ka registrist ise kustutama. «Kui erakond ei ole seda teinud, siis on registri kohustus teatud tingimustel see erakond likvideerida,» märkis Ojasalu.