Vaata kaardilt, kuidas seakatk Baltimaades levib

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis ja Poolas laiendati sigade Aafrika katku tõkketsoone.
Lätis ja Poolas laiendati sigade Aafrika katku tõkketsoone. Foto: Sander Ilvest

Euroopa Komisjon kehtestas eile seakatku leviku tõttu uued kitsendustega tsoonid, mis kaardile kantuna ilmestavad, kuidas on seakatk Baltikumis levinud ja milline on olukord tänaseks. 

2014. aasta juunis avastati seakatk Läti sigadel.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

Kodusigadel on täna 12 taudipunkti ning hukatud on 15 000 siga, kellest 9000 on maetud. Ülejäänud on saadetud jäätmekäitlusettevõttesse.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgitas, et tsoonid muutuvad vastavalt sellele, kus seakatku avastatakse.

«Küsimus on, millal tsoon ära kaob. See kahjuks otseselt reguleeritud ei ole,» selgitas Kevvai, kes usub, et kui aasta jooksul ei ole piirkonnast leitud haiget looma, siis peaks tsoon ka ära kaduma.

«Tsooni negatiivne mõju on tsoonis olevatele tootjatele, kellele kehtivad piirangud,» selgitas Kevvai.

Punane tsoon näitab piirkondi, kus on kodusigadel avastatud katk. Punane ehk kolmas tsoon toob tootjatele kaasa tõsised piirangud, mis ei tähenda, et sealiha tootmine ja turustamine oleks keelatud või võimatu.

«Kolmandast tsoonist pärit liha tuleb Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt töödelda ja turustada eritingimustel. See tagab kitsendustega alalt pärineva liha liikumise jälgitavuse. Kolmanda tsooni farmidest pärit liha on täiesti tavaline sealiha, kuid läbinud enne poelettidele leidmise veelgi rangema kontrolli,» on varem selgitanud veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Kevvai kinnitusel peavad kolmandast tsoonist pärit lihatooted jääma ka sama riigi territooriumile. Sellel lihal on ka erimärgistus, mis ei ole Kevvai sõnul niivõrd tarbijatele, kui kontrollijatele, et see ei satuks teise riigi territooriumile. Kevvai rõhutas, et tarbijale on toode täiesti ohutu.

«Isegi patriootlik oleks osta liha, mis on III tsooni märgistusega. See on Eesti toode,» ütles Kevvai.

14. augusti seisuga on Eestis kolmandas piirangutsoonis 130 seakasvatajat, kellel on kokku umbes 80 000 siga.

Roosa ehk teine tsoon näitab piirkondi, kus metssigadel on avastatud seakatk.

Sinine ehk esimene tsoon tähistab puhvertsooni.

Hall värv tähistab alasid, millel pole katkuga seost (EL riikide puhul).

Seakatkutsoonid 18. augusti seisuga. Allikas:
Seakatkutsoonid 18. augusti seisuga. Allikas: Foto: Euroopa Komisjon

Kitsendused I tsoonis

Lubatud on elussigade liikumine Eestis, Euroopa Liidus (vastav märge sertifikaadil) ning eksport, kui on tehtud uuringud. Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Sealihale ja -toodetele, loomsetele kõrvalsaadustele ja paljundusmaterjalile kitsendusi ei ole.

Kitsendused II tsoonis

Lubatud on elussigade liikumine Eesti piires, kui on tehtud uuringud. Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja -toodete liikumine Eesti piires, kauplemine ja eksportimine. 

Loomsete kõrvalsaadustega kauplemine ja eksport on lubatud pärast töötlemist kitsendusteta.

Kitsendused III tsoonis

Lubatud on seakatku suhtes uuritud elussigade liikumine ainult tapamajja konkreetse kitsendusega ala piires või sama riigi teistes piirkondades asuvatesse tunnustatud tapamajadesse. Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja -toodete liikumine kuumtöödelduna ja erimärgistuseta Eesti piires, kauplemiseks (vastav märge sertifikaadil) ja ekspordiks.

Allikas: www.seakatk.ee

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles