Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto kinnitas, et VTA püüab teada saada taudipuhangu võimalikke põhjusi, kuid alati ei õnnestugi seda välja selgitada.
VTA uurib seakatku nakatumise põhjusi küsitluse teel
19. august 2015, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusi on tekitanud, kuidas on seakatk jõudnud farmidesse, mis on täitnud kõiki bioohutusnõudeid. Rahvasuus sahistatakse isegi sellest, et mõni kasvataja on majandushuvi tõttu tõve tahtlikult sisse toonud.
«Taudipuhangu võimalike põhjuste uurimiseks viib veterinaar- ja toiduamet nakatunud farmis läbi epidemioloogilise uurimise, mille käigus küsitletakse loomapidajat ning proovitakse välja selgitada haiguse leviku võimalikku teed,» lausus Nõmmisto Postimehele.
Puurmani vallas asuvas farmis uurimine alles käib.
«Alati aga ei olegi võimalik välja selgitada, kuidas viirus farmi jõudis. 2014. aasta suvel Leedu suurimas ligi 20 000 seaga farmis toimunud taudipuhangu järel viidi läbi põhjalik uurimine, kuid konkreetne põhjus, mis farmis taudi puhkemise tingis, on tänaseni teadmata,» lisas Nõmmisto.
Puurmani farmis läbi viidud tööde kohta on suurim järeldus see, et rohkem tuleb koostööd teha kohalikega. «Sigade Aafrika katku tõkestamisel ja taudikollete likvideerimisel on väga oluline koostöö kohalike omavalitsustega ja nende õigeaegne kaasamine. Jõgevamaa juhtum näitas selgelt, kui oluline on läbi rääkida,» nentis maaeluminister Urmas Kruuse.
Torma vald oleks pidanud olema matmispaiga otsustusprotsessi hõlmatud. Kõik osapooled peavad olema õigeaegselt informeeritud vaatamata sellele, et otsused tuleb langetada väga kiirelt,» märkis Kruuse. «Seega on kõige olulisem tagada operatiivne infovahetus kohalikul tasandil.»
«Lisaks peavad ennetavalt olema kõigis maakondades potentsiaalsed matmiskohad koostöös Keskkonnaametiga välja valitud. Seepärast tuleb kohalikul tasandil võimalikud matmispaigad koostöös keskkonnaametnikega veel kord üle vaadata. Kui sigade Aafrika katk diagnoositakse suurfarmis ja põletamine ei ole loomade suure hulga tõttu võimalik, peab matmispaik olema valmis ning VTA-le antud kinnitus, et matmine on keskkonnale ohutu. Kui loomad tuleb matta, peab olemas olema matmispaik, mis on saanud Keskkonnaametilt kinnituse põhja- ja pinnavee kaitstuse kohta,» sõnas Kruuse.