Kõrgkoolide, riigikogu ja valitsuse esindajad tunnistasid tänasel kõrgharidusstrateegia arutelul vajadust tuua õppejõudude perre värsket verd, mida saaks tagada doktorantidele paremate sotsiaalsete tagatiste andmisega.
Õppejõudude verevahetus seisab doktorandiraha taga
21. oktoober 2010, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Ameerika Äriakadeemia rektor Mark Levin osutas, et õppejõudude kaader väheneb katastroofiliselt. «Noored ei taha õppejõuks tulla ja me ei valmista neid ka spetsiaalselt ette, et nad tahaksid tulla,» märkis Levin.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas, et järelkasvu küsimus on kõigis valdkondades võtmeküsimus. «Doktorantide staatust tuleb tõsta - nemad peaksid pakkuma verevahetust vanematele õppejõududele,» tõdes Lukas. Doktorandid plaanitakse muuta õppijatest kui toetuse saajatest töövõtjateks ehk noorteadlasteks. Töötajana laieneksid doktorandile sotsiaalsed tagatised ning laheneks ka praegune kitsaskoht, kus peret luua sooviva mittetöötava doktorandi sissetulek vanemahüvitist taotledes võrdsustatakse miinimumpalgaga.
Sotsiaalsete tagatiste suurendamisega loodetakse ka sellele, et doktorandid hakkaksid nominaalajaga oma õpinguid lõpetama. Doktorantuuri nominaalaeg on 4 aastat, kuid praegu on Eestis üle 2000 doktorandi ja aastas kaitseb oma lõputöö vaid alla 200 inimese.
Novembris saadab valitsus riigikokku oma muudatusettepanekud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses.«Muudatused doktorantide sotsiaalsetes tagatistes on võimalik sisse viia järgmisel aastal ja kehtima hakkaksid need siis 2012. aastal. See sõltub ka valimistulemustest,» täpsustas Lukas.
Õpetada tuleks ka õpetamist
Lisaks sotsiaalsete tagatiste parandamisele nähti tänasel arutelul lahendusena ka õppejõudude ettevalmistuse parandamist. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi sõnul võiks tulevastele õppejõududele rohkem andragoogikat õpetada. «Siis ei tekiks olukorda, kus õppejõul on küll suurepärased teadmised oma valkonnast, kuid seda, kuidas õpetada, õpib ta alles tudengite peal,» põhjendas ta.
Tulevaste õppejõudude baasi loomiseks on Tallinna Tehnikaülikooli rektoril Andres Keevallikul kavas luua oma kooli andekamatest üliõpilastest n.ö eliitrühm, keda suunata akadeemilise karjääri suunas. See oleks tema sõnul vastukäik ka ülikoolide massistumisele.
Riigikogu kultuurikomisjonis toimus täna kõrgharidusstrateegia rakenduskava arutelu, millest võtsid osa kultuurikomisjoni, valitsuse, kõrgkoolide, üliõpilaste ning ettevõtjate esindajad.