Värske Freedom House’i postkommunistlike riikide arengut käsitlev aruanne toob esile tagasilöögid Euraasia, Balkani ning Kesk-Euroopa maade demokraatlikus riigivalitsemises, Eesti demokraatiat hinnatakse teise koha vääriliseks.
Freedom House: Eesti demokraatia on heas seisus
21. august 2015, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal hinnatud 29 riigi hulgas oli vaid 13 demokraatliku valitsemisega riiki, kelle hulka kuulus ka Eesti. Kuus maad on jätkuvalt ülemineku etapis ja kümme autoritaarse režiimiga. Eesti hoiab sarnaselt eelnevale aastaga 29 riigi arvestuses teist kohta.
«Meist on ees Sloveenia, kuid Eesti edestab naaberriike Lätit ja Leedut,» ütles Freedom House’i poolt Eesti demokraatia arengu hindamisorganisatsiooniks valitud mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt. «Indeksi lõpukohtadel on Valgevene, Türkmenistan ja Usbekistan,» märkis Matt.
Analüütiku sõnul tegi eelmisel aastal suurima kukkumise läbi Venemaa, sest Kreml tegutses aktiivselt siseriikliku rahulolematuse mahasurumisega, üritades samal ajal destabiliseerida uut Ukraina valitsust. Ukraina skoor seevastu tõusis neljas demokraatia indeksi lõigus seitsmest. Freedom House’i uuring rõhutab vajadust toetada Ukraina teekonda demokraatia suunas ning kutsub üles Euroopa Liitu ja teisi riike toetama Ukrainat nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.
Raportis märgitakse, et valitsus jätkab Venemaal, Aserbaidžaanis, Kirgiisias ja Tadžikistanis vabakonna ahistamist, seades vabaühenduste tegevusele seadusandlikke piiranguid. Balkani riikides on probleemiks meedia sõltumatus ja takerdunud justiitssüsteemi reformid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kukkus tugeva demokraatiaga riikide rühmast välja Ungari. Freedom House tunnustab Balti riike selle eest, et vastu on suudetud seista Vene tugeva propaganda mõjule.
«Eesti puhul märgitakse positiivselt ära muudatused valimiskorralduses, sealhulgas Rahvakogust alguse saanud suund avada poliitika uutele tulijatele,» ütles Matt. «Näiteks vähenes partei asutamiseks vajalik liikmete arv ning alanes kautsjonisumma valimistel kandideerijatele, mis tõi kaasa muudatused praeguses riigikogu koosseisus,» kirjeldas Matt aspekte, mille poolest Eesti on positiivselt silma paistnud. Aruanne toob esile, et Eesti uus valitsus tegeles aastal 2014 mitme põhimõttelise teemaga, näiteks rahvusliku julgeoleku tagamise ja seksuaalvähemuste õigustega.
Vaatamata positiivsetele arengutele ei pidanud Freedom House vajalikuks Eesti demokraatia skoori tõsta, sest reformide mõju avaldub ja kinnistub pikema aja vältel. «Arvestades seda, et 29 siirderiigist langes demokraatia reiting lausa 12 riigil, on tulemus väga hea,» sõnas Praxise ekspert.
Freedom House’i uuringus rõhutatakse, et autoritaarsete riikide agressiivsuse taustal on äärmiselt oluline demokraatia pooldajate tahe võidelda korruptsiooni, võimuliialduste ja äärmuslike või populistlike parteide esiletõusu vastu.
Indeks annab demokraatia olukorrale hinnangu 2014. aastal toimunud sündmuste, poliitiliste otsuste, vastuvõetud regulatsioonide ja ühiskondlike liikumiste alusel. Aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatlikud omavalitsused, õigusraamistik, korruptsioon.