Võõramaa töölised – Eesti vanurite viimane õlekõrs õndsaks pensionipõlveks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölised ja pensionär
Töölised ja pensionär Foto: Scanpix / AFP / Postimees

Eesti vanainimesed võivad praegu üsna lahedat elu elada, sest iga pensionäri kohta on meil umbes kolm tööealist inimest. Seda õndsust ei jätku kauaks, sest juba 25 aasta pärast on ühe pensionäri ülalpidamiseks vaevalt kaks töörügajat. Siis oleme majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul tupikseisus, millest tuleme välja vaid tänu võõrtöölistele.

Arvuta, mitu tööealist inimest sind pensionipõlves ülal hakkavad pidama:

Sisesta oma sünniaasta ja saa teada, mitu tööealist (20-64-aastast) on pensionäri kohta sinu pensioneas (eeldatav pensioniiga on 65 aastat):

1. aastal on ühe pensionäri kohta üks töötavat inimest.

 

 
2015. aastal on ühe pensionäri kohta 3.23 tööealist.
 

 

 

* Aastate 1923-2040 andmed pärinevad Statistikaametist, 2041-2080 Eurostatist. Need on kõik tinglikud, sest kõik tööealised inimesed ei ole tööta. Tööealiste inimeste seas on tudengeid, välismaal rändajaid, invaliidsuspensioni saajaid, sõdureid jne. Tegelik töötajate arv võib hetkel olla hoopis alla kahe inimese iga pensionäri kohta.

«Kui ei tule Aafrikast või Lähis-Idast, siis Balkanist tulevad [võõrtöölised] ikka,» arutles Vitsur. Sest Eesti elanikkond vananeb ja keegi peab vabanevad töökohad täitma.

Miks elanikkond vananeb?

Vitsur selgitab:

«1) Sündivus on olnud madal - need, kes on madala sündivuse ajal sündinud, hakkavad tööikka jõudma ja põhiosa moodustama.

2) Keskmine eluiga Eestis - ükskõik, kui rikkad või vaesed me oleme - rühib Põhjamaade suunas. 40 aasta pärast on Eesti keskmine eluiga 80-aasta lähedal.»

Mida see meie jaoks tähendab, kui töötavaid inimesi on aina vähem?

1) Peame ise oma pensioni jaoks säästma ja koguma, et töötavatest inimestest nii palju ei sõltuks nagu praegu.

2) Peame korraldame elu nii, et töö produktiivsus kasvaks kiiremini, kui väheneb töötav elanikkond. Näiteks võrreldes Soomega jääme produktiivsuselt üle kahe korra maha.

Mida peaksime tegema, et produktiivsust suurendada?

«Kõikjale tuleb panustada, aga süsteemselt. Kui harime inimesi hirmsat moodi, aga paneme neid ikka lihtsat tööd tegema, siis sellest harimisest pole mingit kasu. Neile, kes on hariduse omandanud, on see frustreeriv. Ja teine asi on see, kui ebatõhusas organisatsioonis inimene töötab. Sellest sõltub ka tulemus.»

Kuidas mõõta organisatsiooni tõhusust?

«Kõige lihtsam on sellest aru saada, kui oma töö eest ühes organisatsioonis ei ole võimalik saada sama head tasu kui mujal, samasuguses organisatsioonis. Ütleme, et on kaks ehitusfirmat. Kui üks suudab maksta 1500 eurot kuus palka ehitajatele, aga teine ainult 700, siis on selles teises midagi mäda. Ei osata tööd korraldada või on mingi muu puudus, mis ei lase turul konkureerida. Aga muudes valdkondades, olgu leiva- või õllevabrik, on olukord muidugi keerulisem.»

Mida me veel saaksime teha, et noortel oleks kunagi lootust pensionile jääda?

«Peame õppima võõrtööjõudu paremini integreerima meie ühiskonda. Päris ilma võõrtööjõuta me ei jää. See tuleb niikuinii. Kui ei tule Aafrikast või Lähis-Idast, siis Balkanist tulevad võõrtöölised ikka. Meil on bulgaarlased vist praegu juba kolmas tööjõud ehitusel.»

Päris ilma võõrtööjõuta me ei jää. See tuleb niikuinii. Kui ei tule Aafrikast või Lähis-Idast, siis Balkanist tulevad võõrtöölised ikka.

Ja veel?

Peame jälgima, milline pensionile mineku aeg meile vajalik ja õiglane on. «Pension ei pruugi [tulevikus] olla täpselt selline, nagu ta praegu on. Näiteks tulevad poole kohaga pension ja muud paindlikud skeemid. Hollandis töötatakse palju poole või veerandkohaga juba praegu.»

Meil töötavad ka pensionärid.

«Tänu sellele me üldse saamegi praegu hakkama. Sest terve rida on selliseid kohti, kus inimesed üksi pensionist ära ei elaks.»

Mida teised riigid on teinud?

«Riigid, kus on kollektiivlepingud ja mateiühingutega lepped, seal on väga raske muudatusi sisse viia. Ametiühingud lihtsalt ei luba. Poolpension oli ka Nõukogude Liidus. Kui inimene tahtis edasi tööd teha, pidi ta poole pensioniga leppima. Kõik riigid tegelevad nende probleemidega ja mõistavad väga hästi, kuid nendest ei räägita, sest iga jutt sellest tähendab häälte kaotust valimistel. Inimesed ei taha mõelda sellele veel. Aga ta tuleb vältimatu jõuna. Nagu kevadel teame, et varsti algab sügis. Samamoodi tulevad ka kõik probleemid, mida vananemine meile kaasa toob.»

Millal tuleb lõplik tupikseis?

«Saame aru, et oleme juba hiljaks jäänud 25 aasta pärast. Praegu on tagumine aeg mõtlema hakata. Aga tupikseisus ja Hiljaks jäämas oleme 25 aasta pärast.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles