Viimase 17 aasta jooksul umbes 40 protsenti langenud üldhariduskoolide õpilaste arv on praeguseks stabiliseerunud, kuid langus jätkub mõne aja pärast taas.
Õpilaste arvu langus on stabiliseerunud
26. august 2015, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgneval paaril aastal 1. klassi õpilaste arvu aeglane kasv peatub ning aastaks 2018. pöördub taas langusele, selgub haridusministeeriumi kokkuvõttest.
2015/2016 õppeaastal asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ca 139 000 last. Neist põhikoolis õpib ca 82 000 ja gümnaasiumis umbes 21 540 noort.
Samal ajal väheneb jätkuvalt gümnasistide ning üliõpilaste arv. Kutsekoolides on kasvamas täiskasvanud õppijate (25+ eluaastat) arv, kes soovivad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.
Algava õppeaasta eel on Eestis 533 üldhariduskooli.
Koolivõrgu korrastamise tulemusena on suurenenud põhikoolide hulk. Võrreldes eelmise õppeaastaga korraldati keskkoolist ümber põhikooliks 11 kooli. Samal ajal avab uksed neli uut maakondlikku riigigümnaasiumi, mis on asutatud koostöös omavalitsustega.
Uuest õppeaastast alates lõpetab tegevuse 16 kooli, neist 7 sulgemise ja 9 teise kooliga liitmise tõttu.
Väikeseid ehk alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmeid (10-12. klass) oli eelmise õppeaasta seisuga 95 ja alla 50 õpilasega 59 (sh reorganiseeritavad ja keskkoolid, kus pole gümnasiste – selliseid oli kokku kuus). Väga väikeseid ehk alla 30 õpilasega põhikoole oli 22 ja nende seas ka kaheksa hariduslike erivajadustega õpilaste kooli. Alla 30 õpilasega 1-6-klassilisi koole on 39.
Viimastel aastatel on soodsate tingimuste tõttu suurenenud hüppeliselt ka erakoolide arv ning praeguseks on neid 49.