Mihhail Kõlvart esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse jätta tema kaebus kaitsepolitseiameti vastu rahuldamata.
Kõlvart pöördus kaitsepolitseiameti vastu riigikohtusse
26. august 2015, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõlvart käib kaitsepolitseiga kohut korraga kahes asjas - üks neist on seotud aastaraamatus avaldatud teabega ja teine sellele pühendatud pressikonverentsil kõlanud väidetega.
„Kohtuotsustes väidetakse, et venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riigi julgeolekule,» rääkis Kõlvart. «Selle lausega võib kriipsu peale tõmmata kõigile juttudele kultuurilise rikastumise tähtsusest ja integratsioonist meie vabariigis,» arvas Kõlvart.
Keskerakondlast häirib ka kohtu sõnastus, mille kohaselt võib välisriik proovida värvata mõjuagendiks isikut, kelle huvid ja eesmärgid kattuvad osaliselt väliriigi eesmärkidega. «Seega võiks mõjuagendiks olekus kahtlustada kõiki riigikogu saadikuid, kes hääletasid näiteks Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse poolt ja millega võimaldatakse koolidel õppekeelt valida,» tõi Kõlvart näite.
Lisaks pole Kõlvart rahul väitega, just kui tegeleks ta eestikeelse hariduse vastu suunatud varjatud tegevusega. «Aastaraamatus ega kohtuotsuses ei anta definitsiooni sellele, mida nn «varjatud tegevus» tähendab ning milles see minu puhul seisneb. Samuti ei põhjendata, kuidas ma oma tegevusega riigi huve ohustan,» selgitas Kõlvart.
«Tuleb välja, et demokraatlikus riigis võib inimest sildistada ja ta julgeolekuohuks tunnistada üksnes selle pärast, et ta avaldab kehtivat õigust rikkumata ja oma väljendusvabadusõigust kasutades seisukohti, mis valitsuse omadega ei kattu,» lisas Kõlvart.
Kõlvarti sõnul pole kohtuvaidlus kaitsepolitseiga tema jaoks lihtsalt soov kaitsta oma head nime, vaid ka demokraatlike põhimõtete küsimus. Ta rõhutas, et on vajadusel valmis pöörduma ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.