TPedI kehakultuuri haridusega Allan Kiili (52) püsimine Eesti ühe võimsama riigiettevõtte asejuhina kõneleb sellest, et Tallinna Sadama juhtimise ümber on aastaid kestnud ühe partei ringkaitse.
Allan Kiil - oravate ladviku usaldusmees
26. august 2015, 21:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraettevõtja ja endise Paljassaare sadama juhi Allan Kiili karjäär sai tuule tiibadesse vahetult pärast seda, kui mees 2004. aastal Rahvaliidust Reformierakonda astus - pelgalt kolm kuud hiljem nimetati mees riigifirma juhatusse.
Ühes sellega puhkes õide ka põlise Harku mehe poliitkarjäär. Aasta hiljem sai ta kohalikel valimistel 256 häält ja tõusis vallavolikogu esimeheks. Jõulise juhtimismaneeri poolest tuntud Kiil sattus aga peagi kummalisse poliitafääri. Süüdistuste kohaselt olevat Kiil volikogu esimehena teinud kokkuleppeid erafirmadega, mis ajas ta konflikti oma vallavalitsusega. Kiil läinud marru, et parteikaaslased tema sõna ei kuula, ja algatas 2007. aasta sügisel oma vallavalitsuse umbusaldamise. Viimane läkski IRLi häältega läbi, kuid veidi hiljem taandati ametist ka Kiil ise.
Pärast seda on Kiil keskendunud Tallinna Sadamale ja seda juba tuttaval alal. Kui Kaljuranna ülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine, siis Kiili pärusmaaks jäid riigihanked. Näiteks oli see just tema, kes mullu sügisel Tallinna Sadama nimel, kohver näpus, Türki uute parvlaevade ehituslepingut sõlmima sõitis.
Üllatus küll, ent tüli erakonnakaaslastega Kiili aktsiate hinda Reformierakonnas ei alandanud. Näiteks kui kunagine majandusminister Juhan Parts nõudnud 2010. aastal Kaljuranna-Kiili tandemi laialisaatmist, pidas Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli parteikaaslast nii väärt meheks, et vaatas ministri juhistele läbi sõrmede.
Muutusi ei toonud ka Seli lahkumine. Mullu septembris valis Tallinna Sadama nõukogu reformierakondlase Remo Holsmeri juhtimisel Kiili ja Kaljuranna uuesti viieks aastaks ametisse. Nõukogu otsus oli ühehäälne, vaatamata sellele, et samadele kohtadele oli veel 17 kandidaati. Ühes sellega tõsteti mõlema mehe kuupalka 2500 euro võrra, mis kasvatas Kaljuranna sissetulekut 8800 ja Kiili oma 8000 euroni kuus.
Enne Tallinna Sadama juhatuse liikmeks saamist omas Kiil elamukrunti Sõrve külas, ligi seitsme hektari suurust mereäärset kinnistut Saaremaal Abruka külas ja enam kui 20 hektari suurust Kännu kinnistut Suuresadama külas Hiiumaal.
Kiili viimased kinnisvaraostud langevad kummalisel kombel aga just viimasele kolmele aastale, mille osas on talle esitatud ka altkäemaksu võtmise kahtlustus: 2013. aasta sügisel omandas ta koos abikaasa Marikaga osaluse oma vanemate talus Loksa külas. Napilt kuus kuud hiljem ostsid Kiilid ligi 200 000 eurot maksva kolmetoalise korteri Kadiorus Kreutzwaldi tänaval asuvasse uude kortermajja.
Värskeima kinnisvaraostu tegi Kiil vaid nädal tagasi, kui ostis koos abikaasaga ära oma Sõrve külas asuva kodu naaberkrundi. 2132-ruutmeetrise kinnisvara müüs vanale sõbrale Kiili erakonnakaaslane ja endine kolleeg Paraolümpiakomiteest, Toomas Vilosius.