Endise õiguskantsleri, praeguse vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul on Tallinna Sadama skandaali valguses võtmeküsimus, milline erakond on aastaid kaitsnud riigi äriühingute juhtimisel mudelit, mille hapusid vilju praegu maitstakse.
Jõks: milline erakond on aastaid kaitsnud riigi äriühingute juhtimise mudelit?
31. august 2015, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reformierakond, SDE või hoopis IRL? Tallinna Sadamaga seoses esitatakse küsimusi poliitilisest vastutusest. Minu jaoks on võtmeküsimus, kes poliitilistest jõududest on aastaid kaitsnud riigi äriühingute juhtimisel mudelit, mille hapusid vilju täna maitseme,» kirjutas Jõks, kes õiguskantslerina juhtis aastaid saadikute nõukogudesse kuulumise põhiseadusvastasusele tähelepanu.
Tema sõnul eeldab tõhus järelevalve äriühingu juhtimisel ühemõttelist juhtimisliini ja vastutust. Lahendus, kus riigikogu liige, kes peaks ministri üle teostama parlamentaarset järelevalvet, peab alluma äriühingu nõukogus ministrile, on tema sõnul vastuolus võimude lahususe põhimõttega. «Olulisem, et riigikogu liikme osalemine äriühingu nõukogus ei taga tõhusat järelevalvet ei äriühingu ega ministri üle. Küll aga poliitilise mõjuvõimu,» märkis ta suhtlusvõrgustikus Facebook.
Jõksi sõnul õigustatakse taolist mudelit järgmise mõttekäiguga: riigil on omaniku funktsioon, riigivara omanik on lõppastmes rahvas, kelle poolt valitud esinduseks on omakorda riigikogu. «Keegi peab sellise omandi üle järelevalvet teostama. Selleks saab olla ainult riigikogu,» kirjeldas ta ja lisas, et selline arutlus põhineb põhiseaduse vulgaar-naivistlikul tõlgendamisel.
Arendades mõttekäiku äärmuseni, võiks tema sõnul jõuda järeldusele, et riigi äriühingu üldkoosolekuks võiks olla hoopis riigikogu. Tulemusena muutuks võimude lahususe põhimõte tema sõnul võimude lahustatuse põhimõtteks.
«Õigustusena mainitakse, et riigikogu liikmed ei täida äriühingu nõukogus ministri, see tähendab üldkoosoleku korraldusi, vaid vastupidi: nad teostavad kontrolli ministri üle. Kui äriühingu nõukogu liige asub teostama järelevalvet äriühingu üldkoosoleku üle ja eirama ministri korraldusi, keerab see pea peale kogu äriseadustiku loogika,» märkis Jõks.
Endine õiguskantsler meenutas 2008. aastal riigikogus toimunud arutelu riigi äriühingute juhtimise kooskõlast põhiseadusega, kus Reformierakonna esindajana sõna võtnud Tõnis Kõiv ütles: «Me toetame õiguskantsleri seisukohta, mille järgi praegune olukord, kus seadusandliku võimu esindaja määratakse nõukogusse täidesaatva võimu poolt, ei ole kooskõlas võimude lahususe printsiibiga. Olukord, kus ministril on õigus riigikogu liige nimetada ja samas ka tagasi kutsuda, ei ole kindlasti kohane ja vajab muutmist. Ja kui riigikogu liige on korraga ministri tööandja ja samas peab nõukogu liikmena ministrile oma tegevusest aru andma, on olukord samuti ebaloogiline ja vajab lahendamist.»
Kõiv lisas, et Reformierakond on samal seisukohal olnud juba vähemalt 2004. aastast. «Kahjuks ei ole me seni suutnud lahenduses kokku leppida. Põhiliselt on siin küll üks erakond vastu seisnud. Loodame, et see asi lõpuks laheneb,» ütles Kõiv toona riigikogus, kus arutati õiguskantsleri ettepanekut lisada riigikogu liikme staatuse seadusesse säte, mis nõukogudesse kuulumise keelaks.
Jõks ütles täna, et tunneb kaasa erakonnale, kes on valitsusvastutust kandnud enam kui 10 aastat ega ole 11 aasta jooksul lahendust leidnud. «Põnev oleks teada, milline erakond on takistanud lahenduse leidmist,» lisas ta.