Osa idavirulastest ei pruugi uut venekeelset telekanalit nähagi

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Peagi eetrisse jõudval uuel venekeelsel telekanalil ETV+ seisab ees tõsine väljakutse Narvas, mille elanikud on oma teleantennid keeranud Venemaa poole.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar rääkis, et on ise viimase aasta jooksul Narvas päris tihti käinud ning sealsetes ööbimiskohtades ei ole Eesti telekanalid alati kättesaadavad olnud. Tema hinnangul saab ainus loogiline lahendus olla see, et tegemist on piraatoperaatorvõrguga ehk majade vahele on tekitatud kaabelvõrk, kus edastatakse sisu ebaseaduslikult.

«See on ebaseaduslik tegevus, sest esiteks, legaalsed kaabeloperaatorid omandavad programmide õigused. Teiseks, vähemasti rahvusringhäälingu programmid on seaduse kohaselt niinimetatud must-carry ehk siis neid tuleb näidata. Ja kolmandaks, varastamine ei ole ilus,» sõnas Ruussaar Postimehele.

Piraatluse all mõeldakse kas n-ö halli piraatlust (vaatamisõigus ostetakse teisest riigist, aga vaadatakse riigis, kus kanal pole mõeldud ametlikult levima) või kasutatakse n-ö musta piraatlust (vaatamisõigus hangitakse täiesti mitteametlikult).

Narva linnapea Eduard East ütles Postimehele, et tema teada Narvas palju piraatlust just ei ole. «Mina Narvas praegu väga suurt probleemi ei näe,» sõnas ta, «kuigi kindlasti, kui sellele pööratakse tähelepanu, siis tuleb sellega tegeleda.»

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom märkis, et üldkasutatavat teenust pakkuvatel kaabeltelevisioonioperaatoritel on kohustus edastada oma pakettides Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja (ETV, ETV2) teleprogramme ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja programme, mis on kaabellevivõrgu piirkonnas nõuetele vastava signaalitugevusega vastuvõetavad ja mille eest televisiooniteenuse osutaja ei nõua tasu. «TJA kontrollib selle nõude täitmist regulaarselt ja probleeme me tuvastanud ei ole,» lisas ta.

Samas aga rõhutas Soom, et antud kohustus kehtib üldkasutatavat teenust pakkuvatele operaatoritele, mille alla ei kuulu näiteks hotellide poolt koostatud ja oma võrku suunatud paketid. Sama on ka kortermajadega, kus võivad kasutusel olla ühisantennisüsteemid, mille antennid on suunatud Venemaa suunas. Sageli on tema sõnul kortermajades paralleelselt üldkasutatav kaabeltelevisioonivõrk, millega on kättesaadavad Eesti programmid.

«Kui osad korterid eelistavad kasutada oma maja ühisantennisüsteemi, siis on see nende vaba valik, mida võimaldab ka kehtiv seadusandlus.» Küll aga nentis Soom, et ükskõik missugune kohustus Eesti kanaleid edastada ei sunni aga televaatajaid neid reaalselt vaatama. 

Ka Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ei usu, et maakonna suuremates linnades enam piraatlust kohtaks. Pigem on näiteks Narva kortermajade antennid suunatud Venemaa poole, kust suurel hulgal idanaabrite kanaleid kinni püütakse.

Samal arvamusel on ka Ida-Virumaal populaarse teenusepakkuja STV juhatuse liige Erik Reinaru, kelle arvates on piraatlus, sealhulgas piraatkaardid  ja nn hallid kaardid rohkem seotud maapiirkondadega ehk kohtadega, kus on ainult satelliitlevi võimalused. «Meie kui telekommunikatsiooni teenuste pakkuja antud  piirkonnas, eriti Narva linnas, puutume kokku asjaoluga, et Narvas levivad Venemaalt vabalevi telekanalid, mis arvestades Ida-Virumaa elanike tarbimisharjumusi ja –eelistusi avaldavad tugevat survet Ida Virumaal televisiooniteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele,» sõnas ta.

Reinaru sõnul on STV pidanud arvestama Ida Virumaa piirkonnas piraatteenuseid osutavate televisiooniteenuse pakkujate ebaseaduslikust tegevusest põhjustatud hinnasurvega.

Selle kohta millises ulatuses on piraatlus Eestis levinud, TJA-l andmeid ei ole. «Kui arvestada, et Eesti ca 600 000 majapidamisest on kaabeltelevisiooni liitumisega 390 000 ja maapealse leviga televisiooni vaatab 133 000 majapidamist, ning kui lisada siia ka Viasati klientide arv, siis võime järeldada, et valdav enamus vaatab televisiooni legaalsel teel,» selgitas Soom.

Rahvusringhäälingu juurde loodav telekanal jõuab eetrisse juba vähem kui kuu aja pärast, 28. septembril.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles