Üha rohkem trahvi saanud rikkujaid kannavad karistuse tööd tehes

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseiauto.
Politseiauto. Foto: Urmas Luik

Üha rohkem väärteorikkumiste eest politsei käest trahv saanud inimestest kannavad neile määratud karistuse raha puudmise tõttu ühiskondlikult kasulikku tööd tehes.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivspetsialisti Riina Kurgpõllu sõnul taotleb politsei rahatrahvi arestiga asendamist kohtult nendel juhtudel, kui trahv on jäänud määratud tähtajaks tasumata ning kohtutäitur on teinud kindlaks, et inimesel ei ole võimalik seda  tasuda.

«Sel juhul pöördub politsei trahvi asendamise taotlusega kohtu poole ning kohus võib asendada karistuse aresti või süüdlase nõusolekul ka üldkasuliku tööga. Trahvi arestiga asendamisel vastab kümme trahviühikut ühele arestipäevale. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel vastab ühele arestipäevale üks tund üldkasulikku tööd,» selgitas Kurgpõld BNS-ile.  

Selle aasta seitsme kuuga on politsei taotlusel rahatrahv üldkasuliku tööga asendatud koguni 1012 korral. Möödunud aasta jooksul määrati  selliseid asenduskaristusi kokku 1558 korral.

«Kohtutäiturite ja politsei koostöö  ja infovahetus on viimastel aastatel paranenud, mistõttu on ka asenduskaristuse taotluste arv varasemate aastatega võrreldes kasvanud,» märkis Kurgpõld.  

Määratud rahatrahvid tuleb tasuda väärteootsusel märgitud tähtajaks, üldjuhul on inimesel tasumiseks aega 15 kalendripäeva otsuse tegemisest. Kui selle ajaga rahatrahvi ei tasuta, saadab infosüsteem tasumata rahatrahvi nõude automaatselt ilma lisahoiatuseta kohtutäiturile ja kohtutäitur alustab trahvi tasumise tagamiseks täitemenetlust. Inimene ise makseraskuste korral rahatrahvi arestiga asendamist  taotleda ei saa. Küll saab väärteomenetluse ajal taotleda rahatrahvi ositi maksmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles