Eesti plaan uute pagulaste vastuvõtmiseks on täiendamisel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria põgenikud jõudmas Kreekasse Chiose saarele
Süüria põgenikud jõudmas Kreekasse Chiose saarele Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon (EK) avalikustab homme oma ettepaneku uue põgenike ümberjaotuse kava kohta, mille järgi peaks Eesti võtma Postimehe andmetel vastu veel 373 inimest lisaks juba varem kokku lepitud kuni 200-le. Plaan, kuidas nad siia transportida ja kuhu paigutada, on Eestil täpsustamisel.

Enne ametliku ettepaneku avalikustamist ei soovi Eesti ametkonnad detaile täpsustada. Aega plaanid paika panna veel neil on. Pärast homset EK ettepaneku avalikustamist kogunevad Euroopa Liidu siseministrid seda arutama järgmisel esmaspäeval, 14. septembril. Euroopa Ülemkogus tuleb teema päevakorda 15.–16. oktoobril.

Reformierakonda kuuluv siseminister Hanno Pevkur ütles möödunud nädalal, et Eesti on võimeline vastu võtma veel 200 põgenikku. Minister ei osanud veel ka öelda, kas ajalist mahtu põgenike vastuvõtmiseks muudetakse. Esimese alla 200 põgeniku vastuvõtmise jaoks on antud aega kaks aastat. 

Pagulaste teemadega tegelevad siseministeerium ja sotsiaalministeerium, kumbki ei soovinud täna veel täpsemat infot anda, kuivõrd kava pole ametlikult avalikustatud.

Siseministeerium soovitas asjade käigust mitte ette rutata ning konkreetse ettepaneku ära oodata. Küll aga selgitas ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, mismoodi tuuakse Eestisse praeguseks juba kokku lepitud kuni 200 pagulast.

«Pagulased ei saabu Eestisse korraga, vaid gruppide kaupa ja vastavalt sellele, [kunas ja] kuidas me oleme valmis neid vastu võtma,» selgitas ta.

«Ümberpaigutatavate inimeste puhul korraldab siiasaabumise koostöös Eestiga saatev riik, näiteks Itaalia või Kreeka. Saatmisest teavitatakse piisava ajavaruga, näiteks üks kuu. Nendega on ilmselt kaasas saateisik, kes aitab korraldusliku poolega,» märkis Mägi.

«Ümberasustamise puhul korraldab vastuvõttev riik ise inimeste jõudmise sihtriiki. Paljud riigid kasutavad selleks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teenuseid, mis on tõenäoline ka Eesti puhul,» lisas Mägi.

«Kuna küsimus on täna hüpoteetiline, siis me ei ole kõnealuseid võimalusi veel kaardistanud,» vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius Postimehe küsimusele, kuhu uued põgenikud paigutatakse. Samas viitas ta memorandumile, millega on paika pandud esimese hulga pagulaste paigutamine. 

Valitsuse pressiesindaja Helin Vaher ütles õhtul Postimehele, et valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel, kuidas olemasolevat pagulaste vastuvõtmise plaani Euroopa Komisjoni homme avalikustatava ettepaneku valguses täiendada, ja lisas, et valitsus jätkab lähiajal täiendatud tegevuskava arutamist.

Homme avalikustatav Euroopa Komisjoni pakkumine lisandub juulis kokku lepitud umbes 55 000 põgeniku Euroopa Liidus laialijaotamise kavale, millest Eesti osaks jäi pisut alla 200 pagulase.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles