Tsahkna: liikmesriikidele peab jääma õigus otsustada pagulaste vastuvõtmise üle

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna varjupaigataotlejate keskuses Vaol. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Isamaa ja Res Publica liidu (IRL) esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tänast avaldust kommenteerides, et Eesti peab jääma oma suvel kujundatud seisukoha juurde, mille järgi peab liikmesriikidele jääma õigus ise otsustada, kui palju pagulasi vastu võetakse.

«Euroopa pagulaskriisile ei ole piiri suudetud panna. Euroopa piirid on avatud ja kriis on pigem süvenenud. Eesti on solidaarne, aga solidaarsus eeldab osapoolte vaba tahet. Ettepanek automaatselt laienevast pagulaste ümberjagamismehhanismist on sund,» ütles Tsahkna pressiteate vahendusel.

Tsahkna sõnul on oluline, et Eesti jääks oma suviste seisukohtade juurde, mille järgi peab iga liikmesriik saama ise otsustada, kui palju pagulasi riiki vastu võetakse. «Iga riik peab jätkuvalt ise otsustama, kui palju pagulasi vastu võetakse. See otsustus ei tohi minna Euroopa Komisjoni kätte,» märkis ta.

Tsahkna pidas oluliseks, et Euroopas kehtestataks kiiremas korras ka nn turvaliste päritoluriikide nimekiri, kust pärit inimesed saadetaks päeva pealt tagasi kodumaale. «Näiteks Balkanilt pärit sisserändajate puhul tuleb nad koheselt tagasi saata, mitte hakata läbi viima kuude pikkust menetlust selgitamaks, kas tal oma kodumaal on võimalik turvaliselt elada või mitte,» ütles ta.

Tsahkna sõnul ei ole suvel kokku lepitud meetmed tulemust andnud. «Mehhaaniline pagulaste laialijagamine Euroopa riikide vahel ei lahenda sisulist probleemi Euroopa piiridel ja sõjakolletes. Euroopa peab panustama mitte ainult tagajärgedega võitlemisele, vaid saama kontrolli alla pagulaskriisi põhjused,» lisas Tsahkna. 

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ümber jaotama veel 120 000 Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse jõudnud varjupaigataotlejat, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna europarlamendi ees peetud kõnes «Olukorrast Liidus». «See peab olema kohustuslik,» ütles Juncker uue kvoodi kohta.

Uue tegevuskava kohaselt peab Eesti vastu võtma veel 373 põgenikku, neist 48 Itaaliast, 157 Kreekast ja 168 Ungarist.