Uus kava näeb Eestile ette veel 373 põgeniku vastuvõtmist

Vao pagulaskeskus. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri täna tutvustatud uue tegevuskava järgi peaks Eesti täiendavalt vastu võtma 373 pagulast.

Uue tegevuskava kohaselt peab Eesti vastu võtma veel 373 põgenikku, neist 48 Itaaliast, 157 Kreekast ja 168 Ungarist.  

MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson juhtis Junckeri kava kommenteerides tähelepanu asjaolule, et ainuüksi augustikuuga sisenes Euroopa Liitu umbes 130 000 inimest valdavalt Süüriast, aga ka teistest põgenike päritolumaadest. «Ma näen hetkel tõesti, et see on sisuliselt ainuke kriisimeede, mida rakendada selleks, et tõepoolest, ainult kaks-kolm riiki ei peaks kogu seda inimhulka vastu võtma,» ütles Janson, viidates sellele osale uuest tegevuskavast, mis näeb 120 000 põgenikku ümberpaigutamist ELi sees.

Janson ei usu, et seekordsed riikidele ettenähtud kvoodid samasuguse kriitika alla langeks, nagu eelmise rändealase tegevuskava puhul oli. Nimelt on uues dokumendis muudetud põgenike jaotuse metoodikat, mille tulemusena on näiteks Eesti, Läti ja Leedu osa enam kui poole võrra vähendatud. Euroopa Liitu saabunud pagulaste riikide vahel laialijaotamise uues võtmes on jätkuvalt 40-protsendise osakaaluga riigi rahvaarv ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus, kuid kahele teisele komponendile – riigi tööpuuduse tasemele ja varasemate asüülitaotluste arvule – on  seatud 30-protsendine lagi.

«Ma arvan, et kuna neid kvoote eelmine kord lõpuks korrigeeriti ja kõik riigid said selle enda poolt aktsepteeritud kvoodi, siis ma ei näe põhjust, miks vaidlused selle arvutuskäigu üle peaks uuesti algama,» arvas Janson.

Ühtlasi leidis ta, et on oht jääda kinni üksnes numbritesse, mis ei ole aga asja tuum. «Küsimus on selles, et praegune olukord on nõnda kiiresti eskaleerunud ja kuidagi tuleb sellele olukorrale vastata,» sõnas Janson.

Juncker ütles täna peetud kõnes muu hulgas, et Euroopa riigid pole näidanud üles piisavalt solidaarsust nende põgenike suhtes, kes on saabunud ELi.

«Mingisugune solidaarsusmehhanism peab olema,» märkis Janson. Kas see on pelgalt rahaline või paigutatakse inimesi liidusiseselt ümber, on tema sõnul aga omaette küsimus.

«Seda ei saa niimoodi üks ühele võtta, et kas ollakse nõus või mitte. Nüansid on ka olulised,» ütles Janson. Ta selgitas, et ELi saabunud põgenike ümberpaigutamise juures peaks olema oluline see, et inimene oleks nõus just nimelt konkreetsesse riiki, näiteks Eestisse, tulema. See tähendab, et talle on selgitatud, mis teda konkreetses riigis ees ootab ning võetaks arvesse ka seda, kas sellel inimesel või perel võib mõnes liikmesriigis ka sugulasi olla.

«Kõik see on hästi oluline,» rõhutas Janson. «Kuna praegu ei ole ümberpaigutamist toimunud, siis me ju praktikas veel täpselt ei tea, kuidas see toimuma hakkab.»

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku, mille kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma veel 120 000 varjupaigataotlejat, kes on jõudnud Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse.

Mais oli EL juba kokku leppinud 40 000 inimese ümberjaotamises, kuid siis sai Juncker liikmesriikidelt lubaduse anda uued elukohad neist 32 000-le. Nüüdne number – 120 000 – näeb ette lisaks Kreekale ja Itaaliale varjupaigataotlejatele ka inimeste äratoomist Ungarist.

Pagulaste ümberpaigutamise kava riigiti:

Austria - 3640

Belgia - 4564

Bulgaaria - 1600

Horvaatia – 1064

Küpros - 274

Tšehhi - 2978

Eesti - 373

Soome - 2398

Prantsusmaa - 24 031

Saksamaa - 31 443

Läti - 526

Leedu - 780

Luksemburg - 440

Malta - 133

Holland - 7214

Poola - 9287

Portugal - 3074

Rumeenia - 4646

Slovakkia - 1502

Sloveenia - 631

Hispaania - 14 931

Rootsi - 4469