Euroopa Komisjoni tänase rändepaketi ettepanekute kohaselt peaksid pagulaste vastuvõtust keelduvad riigid maksma Euroopa Liidu eelarvesse 0,002 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kui statistikaameti andmete järgi oli 2014. aastal Eesti SKT jooksevhindades 19,5 miljardit eurot, siis Eesti puhul oleks trahvisumma 390 000 eurot.
«Kui riik ei saa õigustatud ja objektiivsetel põhjustel, nagu näiteks looduskatastroofi korral, osaleda ümberpaigutamise mehhanismis, peab ta tegema finantspanuse Euroopa Liidu eelarvesse mahus 0,002 protsenti SKTst,» öeldakse kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni selgitustes.
Euroopa Komisjon analüüsib riigi esitatud põhjendusi ning otsustab, kas need on piisavad jäämaks ümberpaigutamisest kõrvale maksimaalselt kuni 12 kuuks, rõhutas komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans kolmapäeval pressikonverentsil. Kui riik osaleb pagulaste ümberpaigutamise skeemis osaliselt, siis vähendatakse tema makstavat raha proportsionaalselt, märgib komisjon oma pressimaterjalides.
Samas sisaldab ettepanek endiselt lubadust maksta iga vastuvõetava põgeniku kohta Euroopa Liidu eelarvest 6000 eurot ning 500 eurot transpordiraha pagulase toimetamiseks uude asukohariiki.
Komisjoni ettepanekut hakkab 14. septembril Brüsselis arutama sise- ja justiitsministrite nõukogu, kusjuures erakorralise ümberpaigutamise mehhanismi jõustumiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamine nõukogus.
Alalise mehhanismi jõustamiseks on lisaks nõukogu otsusele vaja ka Euroopa Parlamendi heakskiitu.