Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles Prantsusmaa väljaandele Le Figaro antud usutluses, et Venemaa ei kanna vastutust Gruusia sündmuste eest. Lisaks rääkis Putin ajalehele Venemaa ja Ühendriikide suhetest, Venemaa majanduslikust olukorrast, ajakirjandusvabadusest ja lubas Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga ühiselt trenni teha.
«See oli Gruusia valitsus, kes otsustas korraldada sõjaväelise rünnaku. Meil ei jäänud üle muud, kui sellele sõjaväelisele provokatsioonile vastata,» ütles Putin ajalehele Le Figaro antud intervjuus.
Putini kinnitas, et puhvertsooni jäänud Venemaa sõjaväelased on Gruusias eesmärgiga kaitsta Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikke. Tema sõnul lahkuvad Venemaa väeüksused sealt alles siis, kui konfliktipiirkonda on saabunud rahvusvahelised vaatlejad.
Peaministri sõnul ei lubanud Venemaa rahvusvaheliste vaatlejate ligipääsu separatistlikesse Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse kuna kahe mässulise piirkonna näol on tegemist vabariikidega, mis peavad oma territooriumile sisenemiseks andma ise loa.
Putin pidas oluliseks, et globaalse kriisi olukorras seisaksid USA ja Venemaa ühishuvid vastasseisudest kõrgemal, kuid ta eeldas, et initsiatiivi suhete parandamisel peaks haarama USA.
«Ma ootan suhete paranemist. Nad [USA] rikkusid suhted ja nemad peavad neid ka parandama,» ütles Putin, kelle hinnangul on USA-l ja Venemaal ajalooliselt sõbralikud suhted. Tema sõnul avaldas juba USA president Abhraham Lincoln soovi erisuhte loomisest Venemaaga.
Ta viitas konkreetselt ka maailmasõdade ajal tehtud koostööle, kus riigid seisid vankumatult üksteise kõrval. Peaminister kinnitas, et Venemaa elanikud ei unusta kunagi ameeriklaste abi võitluses natsionaalsotsialistliku Saksamaa vastu Teises maailmasõjas.
Putin tuletas taaskord meelde, et konflikti eel ja ajal viibisid Gruusia turvatsoonis USA kodanikud, kuigi neil polnud luba seal olla. Tema kinnitusel on seda avalikult tunnistanud ka endine Gruusia välisminister Salomé Zurabišvili ning Venemaal on ka tõendeid, mis kinnitavad ameerika tsiviilisikute viibimist Gruusias.
Putin nimetas vastuvaidlematuks faktiks asjaolu, et USA treenis ja varustas Gruusia sõjaväge.
Samuti lükkas peaminister tagasi kuuldused, mille kohaselt juhiks tegelikkuses Venemaad president Dmitri Medvedevi asemel just tema.
«See on president Dmitri Medvedev, kes teeb lõpliku otsuse välispoliitikat ja riigi arengut puudutavates võtmeküsimustes,» kinnitas Putin, nimetades alusetuks spekulatsioone, et Medvedev astub ametiaja lõppedes presidenditoolilt kõrvale.
Putin toonitas, et presidendi ametikohustused ja -volitused on kindlaks määratud Venemaa Föderatsiooni konstitutsioonis.
Ekspresident andis positiivse hinnangu Medvedevi tööle. Ta tuletas avalikkusele meelde, et nad on Medvedeviga koos töötanud juba 17 aastat ja viimane kogus tema presidendiadministratsioonis töötades suuri kogemusi.
Putin kiitis ka Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy rolli relvarahuläbirääkimistel, nimetades oma suhteid temaga «konstruktiivseteks» ja «sõbralikeks».
«Kuna ta [Sarkozy] huvitub võitluskunstidest, siis me leppisime kokku, et me teeme ühe ühistreeningu».
Kui Le Figaro ajakirjanik viitas probleemidele Venemaa pressivabaduses, võttis Putin kaitsva positsiooni ja toonitas, et Venemaal on 3500 elektroonilise meedia ja 4000 kirjutava pressi väljaannet, mille tegevust riik ei takista. Peaminister lubas karistada kõiki kurjategijaid, kes on seotud hiljuti ajakirjanike vastu suunatud vägivallaaktidega.
Putin andis ka põgusa ülevaate Venemaa majandusolukorrast, mis tema sõnul on vaatamata Gruusia kriisile heas seisus. Ta oli kindel, et sündmused Gruusias ei mõjuta negatiivselt välisinvestorite huvi Venemaa vastu.
Putin tundis uhkust ka Venemaa 500 miljardi dollari suuruse riigireservi üle, mis tema sõnul on Hiina ja Jaapani järel suuruselt maailma kolmas.