Ehkki koolijuhid tunnistavad, et mõnes mõttes võib tund või kaks hiljem algava koolipäeva ideel isegi jumet olla, on seda praktikas raske realiseerida.
Koolijuhid suhtuvad hiljem algava koolipäeva ideesse skeptiliselt
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. september 2015, 15:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi teadlaste sõnul on õpilastele kasulik, kui koolipäev algaks mitte varem kui hommikul kell kümme. «Kui kool algab kell kaheksa, siis muidugi on see liiga vara, eriti väikeste laste puhul,» ütles ka Eesti kasvatusteadlane Tiiu Kuurme, kelle sõnul võiks suurematel lastel kool alata kell üheksa ja kui vähegi võimalik, siis päris väikestel kooli minejatel kell kümme.
«Austades vägagi teadlaste uurimusi ja arvamusi, on reaalne elu koolis teistsugune - teoretiseerida võime, aga peame olema ka kahe jalaga maas,» kommenteeris Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur.
Ta avaldas arvamust, et kindlasti on olemas väiksemaid koole, kus õppetööga alustamine ongi võimalik hiljem ning koolipäev kujuneb sealjuures lühemaks. Suure kooli eripäraks ja peamiseks logistiliseks takistuseks õppetööga hiljem alustamiseks on Aguri sõnul aga piiratud ruumiressurss.
Päev venib õhtusse
«Kui tõesti alustada kogu kooli koolipäeva hiljem, näiteks kell 9s või 10st, siis nihkub koolipäeva pikkus õhtusse ning muuks tegevuseks, nagu huvitegevus, sportimine, lihtsalt aktiivne elu ja ka puhkus, ei jätkuks õpilasel aega,» selgitas GAGi direktor.
Tartus asuvas Hugo Treffneri Gümnaasiumis hakkab koolipäev kell 8.05. «Gümnaasiumiastmes ei ole see idee minu meelest isegi arutamist väärt, kuna õpilase päev läheb väga pikaks,» kommenteeris 9-10 ajal algava koolipäeva ideed Treffneri direktor Ott Ojaveer.
Hiljem algav koolipäev lükkab õhtusse ka treeningud või muu huvitegevuse. «Ja kui nad siis sealt tagasi tulevad, millal nad siis õpivad?» märkis Ojaveer.
Algklassides tuleks koolipäeva algusaja väike nihutamine tema sõnul võib-olla isegi kõne alla, kuid ka selle juures on palju probleeme. «Kui vanem läheb tööle, kas ta jätab lapse koju? Kuidas tema laps siis pärast kooli saab?» küsis Ojaveer.
Koolipäeva pikkus on seotud ka riikliku ja kooli õppekavaga. Õppekavad on aga mahukad. «Et seda kõike läbida, on vaja õppetööks aega. See on aga juba haridusfilosoofiline küsimus, kui head haridust oma lastele soovime,» arutles Agur. «Kui eeldame, et hea haridus tagab inimesele õnneliku elutee ja rahvale tugeva riigi, siis täna me veel teisiti ei oska, kui selleks tuleb koolis käia ja õppida.»
Agur tõi välja, et muidugi on olemas igasuguseid alternatiivseid ja eksteemseid näiteid õppimise teistsugusest vormist, ajakasutusest ja selle tõhususest, sealhulgas IT abil, aga suures plaanis on läbi aastasadade sobinud selline vorm nagu praegu.
Samas aga pakub GAGi direktor välja, et väiksemad koolid võiksid küll olla paindliku ajakasutuse ja individuaalse lähenemisega. Paraku on selline hariduskorraldus Aguri sõnul väga kallis.
«Väike kool, sõltuvalt praegusest rahastuspoliitikast, ei suuda pakkuda heale spetsialistile täiskoormusega tööd ning samuti osalise või pooliku koormuse eest konkurentsivõimelist tasu. Suures koolis jagub võimalusi tagada töö ja koormust headele spetsialistidele, samuti suurem tasu,» leidis Agur.
Maakoolid sõltuvad bussidest
Rapla ühisgümnaasiumis algab koolipäev kell 8.10. Kooli direktor Imbi Kalberg tunnistas, et maakoolid on tihtipeale sundolukorras ning sõltuvad koolipäeva planeerimisel suuresti bussiliiklusest.
«Me vaatame oma tunniplaane hoopiski väga täpselt selle järgi, et lastel oleks võimalik saada bussidega kooli ja peame ka päeva lõpetama nii, et lapsed saaksid bussiga koju. Bussiliiklust maapiirkondades praktiliselt polegi enam,» rääkis ta.
Ühtlasi näeb Kalberg probleemi selles, et paljud Rapla inimesed käivad tööl pealinnas ja peavad kodust välja sõitma väga varakult, juba kell seitse või veelgi varem. «Siis valvab klassijuhataja seda last - kas laps on magama jäänud või jõuab ikka kool. Kui laps magama jäetakse ja vanemad lähevad varakult tööle, siis ei tea, kas see laps ikka kooli ka jõuab.»
Koolipäeva alguse 1-2 tunni võrra edasilükkamine tuleks Kalbergi sõnul äärmisel juhul kõne alla mõnes linnakoolis, kus käivad vaid konkreetse piirkonna lapsed.