/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Reformierakonda kuuluva haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi sõnul ei näe ta kohta, kus kellelegi oleks olnud võimalust mõjutada parvlaevahanke otsuseid Leedo kasuks teisiti kui sotsiaaldemokraadist majandusministri Urve Palo soovil, kuid sellest polnud aga mingit märki.
Ligi kirjutas täna sotsiaalmeedias, et valitsusest vaadates oli nii minister Juhan Partsi kui ka Urve Palo ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ekspertidel veendumus, et riik ehk Tallinna Sadam suudab odavama kapitali ja küllap läbipaistvama skeemiga teha praamiveole odavama pakkumise.
«Kui tuli Palo, muutus kultuur päevapealt firmade vaenamiseks. Mingid avaldused sai pihta Estonian Air, ja kaotas sellega hulga reisijaid, mingid Eesti Energia, praamid pidid aga olema lipulaev ja lohetapp, millega võita valimised. Leedole tuleb ära teha, seda kinnismõtet erinevates sõnastustes kinnitab kogu Leedo intervjuugi, aga Palo ütles seda väiksemas ringis ka otse,» kirjutas Ligi.
Ligi sõnul vajas valitsus kõige konfliktsema ministri hingerahu, mispärast peaminister kiitis teda ka kommentaariga, kuidas asjad Palo ajal on liikuma hakanud.
«Kõigile oli selge, et minister ei valda teemasid, kuid on väga jutukas ja kuri ega kannataks mingitki head nõu ega eriarvamust. Kogu haldusala pidi seepeale olema pinges, meedia õhutas takka, et Leedost lahti saamine (mitte parim teenus ja hind) on kogu konkursi mõte. Selles õhustikus polnud ühelgi poliitikul ega ka sadama nõukogul muud võimalust kui karta liikluse katkemist, korraldajate käkki, hanke hilinemist. Ja mitte viimasena Palo viha ja tüli valitusse kandumist. Otsad olid ministeeriumiametnike käes, aga valitsus püsis üksmeeles, et konkursiga tuleb minna lõpuni,» märkis Ligi.
Ligi sõnul sai Tallinna Sadam ministrilt vääramatult käsu teha hea pakkumine.
«Riigil/sadamal on kapitalieelis, mistõttu sadama pakkumine sai olla paindlik - otseselt mu meelest mitte siiski 30-aastane, nagu Leedo väidab. Aga Leedol olid praamid, ning parim valik MKMi hinnangul oli olemasolevate laevade väljaost. MKMi sõnul ei saadud kaupa kokku. Seda võiks keegi seletada,» märkis Ligi.
Kelle pakkumine lõpuks odavam oli, selles blufivad Ligi sõnul nii Palo kui Leedo.
«Esimene rääkis valijaile 60 miljonist, jättes raha nüüdisväärtuse arvestamata, mis oli propagandistlik vale. Ministeerium tegelikult arvutas ja usun mäletavat, et nüüdisväärtuste vahe oli nende meelest 29 miljonit. Aga siin on valitav diskontomäär oluline muutuja, samuti laevade seisund ja hind ja õigused lepingu lõpus. Laevakompanii pool kord kritiseerib nüüdisväärtuse arvutamist, kord võrdleb pakkumisi eri pikkusega perioodide makseid mehaaniliselt kokku liites. Valed mõlemad,» kirjutas Ligi.
Ta lisas, et altkäemaksude juttudeks pole ma piisavalt rikutud, aga protsessi üsna seest vaadanu ja majandusega kokku puutununa ei leia ma üles ka seda kaupa, mida siin kõrvalt pakkuda saanuks.