Politsei rikkus kinnipidamiskeskuse asukate õigusi vähemalt neljal korral

Harku kinnipidamiskeskus, kus varjupaika palunud tihti asüüli kohta otsust ootama peavad. Foto: Marian Männi / Postimees

Õiguskantslerile esitati selle aasta esimesel poolel arvukalt kaebusi politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuse kohta. Neljal juhul on õiguskantsler leidnud, et PPA tegevus oli õigusvastane.

Õiguskantsleri aastaülevaatest selgub, et pöördumised puudutasid näiteks toitlustamise korraldust kinnipidamiskeskuses, sealset arstiabi, kokkusaamiste keeldu, kartserisse sulgemist, helistamise võimaldamist raha puudumisel ja interneti kasutamise reegleid.

Õiguskantsler kujundas seisukoha neljas küsimuses ja leidis, et PPA tegevus oli õigusvastane. Teiste kaebuste osas menetlus veel käib.

Ühel juhul keelas PPA kinnipidamiskeskuses viibival isikul saada keskuses kokku oma elukaaslasega. Keeldumist põhjendati sellega, et väidetavalt oli elukaaslane varem väljaspool keskust aset leidnud külaskäigu ajal rünnanud võimuesindajat.

PPA hinnangul lõi väidetav juhtum piisava aluse eelduseks, et selline vägivaldne käitumine võib korduda. Õiguskantsler PPA seesugust ohuhinnangut ei jaganud, kuivõrd iga intsidenti tuleb kaaluda eraldi ja vajadusel ka reageerida. Kokkusaamise ennetav keeld kujutab eneses olemuslikult karistusmeedet, mida kinnipidamiskeskusel pole õigust sel viisil rakendada. Nii tegi õiguskantsler PPA-le ettepaneku taotlus uuesti läbi vaadata.

Teisel juhul pidi kinnipidamiskeskuses viibiv inimene sööma arsti ettekirjutusel lihata toitu. Praktikas serveeriti talle siiski korduvalt lihaga toitu, mõnel korral rikkusid toidu kaaskinnipeetavad. Probleemi põhjused selgitati välja. Õiguskantsler palus kinnipidamiskeskusel hoolikalt jälgida, et edaspidi selliseid rikkumisi ei tuleks.

Kolmandal juhul peeti inimene Tallinna lennujaamas viisa tühistamise tõttu kinni ja ta esitas varjupaigataotluse. Lennujaamas viibimise ajal talle süüa ei antud, ehkki kehtivad õigusnormid selleks kohustavad. Inimese sõnul ei saanud ta omastele enda kinnipidamisest teatada. See on üks kinnipeetud isiku põhiõigustest. Toitlustamine ei olnud korrektselt tagatud ka järgneval päeval, mil kinni peetud isik viidi pärast kohtuistungit kinnipidamiskeskusesse. Õiguskantsler asus seisukohale, et kehtivad normid on ses küsimuses selged ja neid tuleb täita ka keerukamatel juhtudel, ka siis, kui kinnipeetavat transporditakse.

Neljandal juhul paigutati kaebaja kriminaalmenetluse ajal keskuse eraldatud lukustatud ruumi, et vältida kontakti teiste kinnipeetavatega. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et kinnipeetavate eraldamiseks ja nende omavahelise suhtluse tõkestamiseks tuleb nad paigutada keskuse eraldi osakondadesse.

Märkimisväärne osa õiguskantslerile saadetud kaebustest pärineb ka isikutelt, kes viibivad vanglas. Kaebuste hulk püsib üldiselt samal tasemel, mistõttu on statistika põhjal võimatu teha järeldusi vanglas valitseva olukorra kohta, nendib õiguskantsler.

Vangid «testivad» uut õiguskantslerit

Küll aga toob uue õiguskantsleri ametisseastumine kaasa mõningase kaebuste kasvu. Õiguskantsleri hinnangul võivad kinnipeetavad püüda välja selgitada uue õiguskantsleri seisukohti küsimustes, mille vastustega varem pole rahule jäädud.

Vangide küsimuses on õiguskantsler jõudnud neljale olulisemale seisukohale.

Esiteks leidis õiguskantsler, et isiklike asjade hoiustamise määrus on vastuolus põhiseadusega. Nimelt tohivad vangid enda juures kambris või isiklike asjade laos hoida vaid neid esemeid, millega vanglasse saabuti või hiljem vanglateenistuse vahendusel (nt vangla poest) soetati. Muul viisil asju omandada ei tohi (nt kaasvangidelt).

Teiseks arutas õiguskantsler juhtumit, kus vang ohjeldati käeraudu ja kaablisidemeid kasutades mitmeks tunniks voodi külge. Õiguskantsler leidis, et esialgne ohjeldamine oli põhjendatud, kuna isik oli ohtlik. Samas ei tohi inimest nii kaua kinni hoida.

Õiguskantsler rõhutas, et nii võib inimest peaaegu liikumatusse asendisse panna vaid äärmuslikel juhtudel. Sealhulgas tuleb tagada, et ohjeldatu seisundit jälgiks pidevalt nii vanglateenistuse ametnikud kui meedikud. Samuti soovitas õiguskantsler järelevalvet ja otsuseid meetme jätkamise või lõpetamise osas kirjalikult talletada.

Kolmas juhtum on seotud telefoni kasutamisega. Õiguskantseleri poole pöördusid paljud vahistatud, kelle arvates seadis Tartu vangla liigseid piiranguid õigusele suhelda telefonitsi kaitsjatega, advokaadist esindajatega ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustega. Õiguskantsler leidis, et neile isikutele helistamiseks seatavad piirangud ei tohi moonutada vastavat õigust ning peavad olema ajutise iseloomuga, nende kehtestamise põhjused kaalukad ja esinema vaid erandlikes olukordades.

Seetõttu soovitas õiguskantsler vanglateenistusel muuta Tartu vanglas telefoni kasutamise praktikat.

Ka avaldas õiguskantsler arvamust sotsiaalministeeriumi tubakaseaduse eelnõu kohta, millega plaanitakse vanglates täielikult keelata suitsetamine. Õiguskantsleri arvates on tegemist küsitava piiranguga, mille kehtestamist sellisel kujul tuleks hoolikalt kaaluda.